Rahvamajade rahvas käis vallamajas (9)

Läinud nädalal vallavalitsuses toimunud esimesel Saaremaa valla rahvamajade juhatajate ja vallavalitsuse ametnike ühisel nõupidamisel said paljud küsimused küll vastuse, kuid tuleviku osas on veel omajagu ebakindlust.

SÄÄDVAD ATRA: Tööle hakanud valla kultuuri- ja spordiosakond peab tulemusliku töö huvides võimalikult ruttu rahva- ja kultuurimajadega ühele lainele saama.
MAANUS MASING



Hariduse, noorsootöö, kultuuri ja spordi abivallavanem Helle Kahm andis ülevaate vallavalitsuse kultuuri- ja spordiosakonna struktuurist, osakonna juhataja Margit Kõrvits tutvustas ametnikke ja nende tööülesandeid. Arenduse, kommunikatsiooni ja tugiteenuste abivallavanem Marili Niits rääkis allasutuste ja vallavalitsuse vahelisest asjaajamisest ja töölepingutest ning vastas rahvamajade juhatajate eelnevalt esitatud küsimustele.

Kuigi paljud töökorraldust ja tehnilisi üksikasju puudutavad küsimused said kohtumisel vastuse, on piirkondlikel kultuuritöötajatel siiski ka kõhklusi ja kahtlusi. “Kas need, kes olid ühinemise eestkõnelejad ja entusiastid ning tahtsid, et me oleme kõik üks suur vald – kuigi oli ka ju teisi variante, näiteks Kuressaare, Lääne-Saare ja Ida-Saare –, on oma kõikides hingesoppides kindlad, et kõik sai läbi kaalutud?” küsis Kärla rahvamaja juhataja Virge Varilepp.

Ta nentis, et arusaadavalt võtabki ümberkorralduste tegemine aega ja ka Lääne-Saare vallas ei sulanud kolm liitunut kohe 1. jaanuarist kokku. “Aga kas oli ikka selge, et teie hakkate tegelema selle ja sellega? Konkreetsed ülesanded on nii abivallavanematel kui ka osakonnajuhatajatel ja nad töötavad täie entusiasmiga. Ent nii optimistlik ma küll ei ole, et arvaks, et kõik teavad täpselt, kuhu me suundume,” lisas ta. Varilepp nentis, et kindlasti on kusagil kitsaskohti ja teravaid nurki, mida pole suudetud ette näha, ning mis alles mõne aja pärast ilmnevad.

“Olukord on ju selline, et keegi midagi eriti ei tea. Eks asjad tulevad tegemise käigus,” sõnas Mustjala rahvamaja juhataja Edith Viira. “Kõik on uus, kõik on teistmoodi.”

Viira hinnangul tundub, et koostöö rahvamajade ning kultuuri- ja spordiosakonna vahel peaks hakkama hästi laabuma. Ta nentis, et kui Margit Kõrvits välja arvata, keda tema isiklikult ei tunne, on osakonnas ju teada-tuntud inimesed. “Valve (Heiberg) on meile oma ja mul on hea meel, et ta seal on. Heli (Jalakas) ja Anneli (Teppo-Toost) on rahvamajade tööga hästi kursis. Olukord on paljulubav.”

Rahvamajade eelarvete kohta on varem öeldud, et esimesel aastal neilt midagi maha ei võeta ega juurde ei panda. “Vaja oleks alati igasuguseid asju. Uude majja oleks vaja üht ja teist. Aga võtame vähehaaval,” sõnas Viira.

Valjala rahvamaja juhataja Anneli Kaljuste ütles, et valla struktuur hakkab tasapisi paika loksuma ja esimene inimene, kelle poole kohalikud kultuuritöötajad peaksid pöörduma, on teenuskeskuse juht või infotöötaja. “Mina küll loodan, et lähen oma muredega tulevikus teenuskeskuse juhi juurde. Ja kui sealt vastust ei saa, siis vallavalitsusse,” lausus ta.

Mis puutub suhetesse kultuuri- ja spordiosakonnaga, siis soovis Kaljuste, et rahvamajad ja nende töötajad oleks ikka meeles, et rahvamaja inimeste töö samamoodi jätkuks ja nende arvamus ka tähtis oleks. “Ma olen pigem optimistlik. Kui miski hakkab rööpast ära minema, eks siis jõuab nutta,” ütles ta.

Print Friendly, PDF & Email