Kesklinna staadioni kaotamisele oodatakse kindlaid alternatiive (3)

Kuigi spordirahvas jäi Saaremaa vallavalitsusega kohtumisel kesklinna staadioni lammutamise osas suuresti eriarvamusele, jõuti siiski seisukohale, et kindlate garantiide olemasolul võimalike alternatiivide osas võidakse edasiste arengutega nõus olla.

Vallavalitsuse hoones toimunud ümarlauale oli kogunenud paarkümmend klubijuhti, treenerit ja kehalise kasvatuse õpetajat, et kuulata ära vallajuhtide seisukohad ja põhjendused kesklinna staadioni kaotamise kohta seoses riigigümnaasiumi ehitamisega. Enamik kohalolnutest oli plaanidele vastu ja suhtus toimuvasse skeptiliselt.

Saaremaa spordikooli direktor Mati Mäetalu ütles, et ühe toimiva staadioni kaotamise korral on küsimus võimalikes alternatiivides ja selles, mida asemele pakutakse. “Kust tuleb raha, sest Kuressaare gümnaasiumi staadion on juba 40 aastat valmis tegemata ja linnastaadion ootab neli aastat tribüünihoone ehitamist ning põhjuseks on alati olnud rahapuudus,” tõdes ta.

“Kui läheb riigigümnaasiumi ehitamiseks ja kesklinna staadion lõhutakse, siis pole spordirahval garantiid, et need staadionid korda tehakse, ja jääme jälle ootama. Eelarves selleks raha pole ja keegi ei tea, kust see raha võiks sinna tulla. Näiteks on linnastaadioni tribüünihoonele kavandatud kolmest miljonist eurost jäänud praeguseks järele hoopis 1,5 miljonit. Samas on meil nüüd suur vald ja väljaspool linna elab ka päris palju inimesi. Pole teada, mida nemad sellistest investeeringutest linna arvavad,” rääkis Mäetalu.

Kärla põhikooli direktori, praeguse kesklinna staadioni rajanud Jaan Lemberi sõnul läheb KG juurde staadioni ehitamine maksma hinnanguliselt 1,5 miljonit eurot ja ta küsis, kust võetakse 2019. aastal sellised summad, kui vallas ootavad ehitamist suured objektid.

Saaremaa Võrkpalliklubi president Toivo Alt ütles, et kui see staadion ära kaotada, siis esimese asjana tuleks ehitada samaväärne plats KG juurde ja seda enne, kui kesklinna oma lõhkuma hakatakse. “Veel tuleb ehitada vähemalt sama suur kunstmuruväljak, kui on SÜG-i juures, laudpõrandaga pallimänguväljak, sest 10–12aastased lapsed tahavad kehalise kasvatuse tunnis palli mängida ja võimalusel peaks olema ka 250–400 m jooksuring,” tõi ta välja vajalikud rajatised.

Vallavanem Madis Kallas aktsepteeris spordirahva seisukohti. “Enne kui alternatiivid pole kindlad, ei saa praegust staadioni lõhkuma hakata,” lausus ta.

“Me peame need vajalikud vahendid leidma, sest kui me edasi ei lähe, siis kümne aasta pärast oleme samas seisus. KG juurde oleks vaja kompleksset staadioni ja ka linnastaadioni teine etapp ei tohi ära kukkuda.”

Print Friendly, PDF & Email