“Kas tõesti peab üksi elav pensionär selleks, et riigilt toetust saada, valetama?” küsib Saikla lähedal Liigalaskma külas elav 71aastane Alje Müürisepp.
Olen üksi elav pensionär, matnud oma lapsed ja abikaasa, keda tema viis viimast eluaastat hooldasin – infarktide ja insuldi tõttu oli ta liikumisvõimetu.
Mu tütar oli diabeetik, kellelt suhkruhaigus võttis nägemise. Temast jäi maha kaks lapselast – poiss oli siis aastane, tüdruk kahekuune. Kasvatasime nad koos Tallinnas elavate vanavanematega üles. Kui lapsed pidid hakkama kooli minema, olime sunnitud kolima Saaremaalt Tallinna, et kuidagigi omadega hakkama saada. See oli raske aeg. Käisime, ka Tallinna-vanavanemad, tööl, et lapsed söönud ja riides oleksid.
Praeguseks on mõlemad mu lapselapsed ammugi täiskasvanud ja mandril oma elu peal. Tütretütrel on oma pere, tütrepoeg on ametis Eesti kaitseväes ja töötab sageli välismaal. Saaremaale saavad nad tulla väga harva.
Kirjutage lapselaps naabriperesse
Pean hakkama saama 334 euro suuruse pensioniga. See ei ole kerge. Kuna olen kõrge vererõhuga diabeetik, samuti on mul haiged närvid ja kilpnääre, kulub ainuüksi ravimitele iga kuu ligi 40 eurot. Isegi kui toidu pealt kokku hoida, ei jää kuu lõpuks pensionist suurt midagi järele. Kui igapäevaeluks mõeldud kulutustega saab veel ehk kuidagi hakkama, siis suuremad väljaminekud käivad juba üle jõu. Kust võtta 50 eurot, mis korstnapühkija visiit maksma läheb? Rääkimata ootamatutest kulutustest, mis võivad ette tulla?
Vallast on mulle mitu korda öeldud: sul on ju lapselapsed, las nemad aitavad sind. Lapselapsed aga mind aidata ei saa, nad peavad ise omadega toime tulema. Noorel perel annab ära elada isegi siis, kui ta ainult üht last kasvatab.
Möödunud aastast alates hakati üksi elavatele pensionäridele riigi poolt maksma 115 eurot toetust. Kuna minu kui raske puudega pensionäri jaoks on see suur raha, lootsin samuti seda toetust saada. Võta näpust – selgus, et ma ei kvalifitseeru toetuse saajaks. Miks? Aga seetõttu, et inimene, kes seda kord aastas, oktoobris makstavat toetust saada soovib, peab rahvastikuregistri andmeil 1. aprillist kuni 30. septembrini elama üksi. (Olgu öeldud, et selline nõue tundub lausa jabur: 1. aprillist 1. oktoobrini ei tohi mu koju olla keegi sisse kirjutatud, vahepealseks ajaks aga, palun väga, kirjuta aga jälle sisse!)
Fakt, et elan üksi mis üksi, ei loe seaduse silmis midagi, sest mu tütrepoeg on mu koju sisse kirjutatud. Mis sellest, et ta siin ei ela – ametnikele loeb see, mis on kirjas. Miks mu lapselaps end välja ei kirjuta? Tal on selleks omad põhjused, miks ta seda teha ei saa.
Kui küsisin sotsiaalministeeriumist, kuidas siiski toetust saaksin, soovitati mul lapselaps välja kirjutada. Kas tõesti pean lapselapse raha nimel välja viskama? Et kui surm võttis mu lapsed, võtku riik ka mu lapselapsed?
Solvav vahetegemine
Kui Heljo Pikhof SDE-st mullu Saaremaad külastas, käisin temaga kohtumas ja rääkisin ka talle oma murest. Tema soovitas: kirjutage laps naabriperesse sisse. Kuidas saab riigikogu liige niisugust nõu anda? Kas tõesti on nii, et Eesti riigis peab valetama ja varastama – peaasi, et vahele ei jää?
Olen oma murest nii palju rääkinud, kohtunud kõigi erakondade esindajatega peale Reformierakonna, ent asjalikku nõu pole saanud.
Sotsiaalministeeriumi ametnik, kellega rääkisin, teatas mulle, et toetuse saamise tingimused on niisugused seepärast, et korrigeerida inimeste sissekirjutust. Küsin: miks just vaeselt elavad inimesed peavad sissekirjutust korrigeerima ja teised võivad teha nii, nagu heaks arvavad?
Viimaste kohalike valimiste ajal võis igaüks lehest lugeda, kuidas kandideerinud poliitikud kirjutasid end sisse kohtadesse, millega neil polnud mingit seost. Näiteks Enn Eesmaa registreeris end Kuressaare elanikuks, kuigi tegelikult ta Saaremaal ei ela.
Selline inimeste vahel vahetegemine on lausa solvav!
Usun, et ma ei ole ainus üksik pensionär, kes on oma muredega üksi jäetud. Kuhu ma aga ka pöördunud ei oleks, abi või ammendavaid vastuseid ma saanud ei ole. Pigem üleoleva suhtumise osaliseks.
Miks peab raske puudega eakas inimene vaidlema ja võitlema, et mingitki abi saada?
Miks sunnitakse inimene, kes on eluaeg riigi heaks tööd teinud ja makse maksnud, kerjuse rolli, kes iga senti manguma peab? Kas inimene pole siis riigi silmis midagi väärt?
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
miks te koos lapselapsega riigile valetate? Temaga koos Te ei ela? Sissekirjutusega eeldab riik, et elatakse selles kohas ning elukohapõhiselt on määratletud ka soodustused. Näiteks Tallinnas tasuta transport, iga-aastane pensionäride toetamine. Pea igas regioonis on erinevad laste sünnitoetused jne. Võiksite aru saada, et riigile valeandmete esitamise pärast oletegi toetusest ilma jäänud.
Pensionär on sisse kirjutatud mandril, elab aga koos lähisugulasega saarel- raha saab, sest on nagu üksik penisonär.
Pensionär kelle lapsed pole ema juurde sisse kirjutatud, toetavad ema rahaliselt ja materjaalaselt- loetakse, et on üksik pensionär ja saab raha.Kuidagi vildakas see seadus.
Kuidas siis toimida?Lapsed Tallinnas,üürikorteris.Ometi töötavad ja tublid aga palgast elamispinda osta ei jaksa.Sissemaksu raha vaja kaua korjata.üürileandja sissekirjutada ei luba aga kuhu siis lapsed kirjtada?.Ja kui paljy pered elavad üürnikuna?Ometi kõigil peab olema sissekirjutus meie riigis.Kuhu vanemad oma lapsed siis saadavad?Aadressiks Kuusealune?
Sissekirjutuse saab teha ka üüripinnale ju. Vormistada saab seda täitsa iseseisvalt. Kui ikka inimene pole seal sisse kirjutatud, kus elab, on ka valetamine. Ega head kahendust pole…
Nn sissekirjutust teha ehk elukohta rahvastikuregistris määratleda saab ka omavalitsuse täpsusega. Üüripinnast pole mõtet rääkida.
kade või ahne oled? Väga-väga väiklane inimene.
See on vale! Nii ei saa
Alati peab olema korteriomaniku kirjalik nõusolek. Keegi ei saa end võõrale pinnale ilma omaniku nõusolekuta kirjutada.
Tegelikult teeb see 115 eurone summa nõutuks, sest ega selle eest ju viimase aasta jooksul toimunud meeletu hinnatõusu fookuses eriti midagi saagi osta, vast kolme nädala toidukorvi. Isegi naljakas oli telekast vaadata, kui Simson riigikogu puldis selle 115 euroga suurustas nagu millegi ennenägematu saavutusega KE poolt…
KE on tõstnud meeletult palku, aiva imesta, et kust need summad küll võetakse. Viimane, lasteaia õpetajate palgatõus, pani suisa hämmelduma, ligi 10000 eurot miinimum. No mida nad teevad seal nii erilist, söövad veel laste sõõgist kõhud täis, ja marsivad poole päeva pealt koju. Ja vaesed pensionärid peavad igapäevaselt meeletut arvestust pidama, et pensipäevani ellu jääda!
Tallinna linnapea kutsus ( TV-kaudu) hiljuti inimesi end Tallinnassa sisse registreerima. Ütles selges eesti keeles, et aadressiks piisab vaid linnaosa ära märkimine.
Aga lapselaps soovib vast saarlase üleveo soodustust…
On veelgi naljakamaid olukordi, nimelt elavad ühel kinnistul (eraldi hoonetes) ämm ja minia, eraldi niisiis, ei ela koos, ei ole leibkond, ei puutu üldse kokku, ei toeta ega abista keegi kedagi. Aga üksi elava pensionäri toetust ei saa, kuna samal kinnistul teises hoones elab minia! Kuidas sellises olukorras toimida?
… et käiakse ja kurdetakse igal pool? Kullakene, selline muretsemine võtab niigi viletsast tervisest veel viimase. Mul tegelikult ka tütar sisse kirjutatud, aga elab Tallinnas üürikorteris. Ei hakka mina teda selle pisikese raha pärast välja kirjutama. Summa on ju selline, et teeb alla 10 euro kuus. Olgu lapselapsed kuitahes vaesed, selle 30 senti päevas nad ikka suudaks kompenseerida. Et vanaemal ei oleks seda pidevat MURETSEMIST.
Ära virise, seadus peab olema üheselt mõistetav. Onjah raske, kuid kui lapselapsel on mõjuv põhjus omada sissekirjutust, siis peaks tal oidu olema ja see 115.- maksta oma vanaemale kes teda on kasvatanud!Lihtne!
Häda on kõigega, raha vaja alati. On tingimused kuidas saada seda üksiku toetust, on ka registrite pidamise kord. Kui on üksiku elaniku toetus, siis pole mõtet seda teistel tahta.
Väga hea toetuse mõte, kuna üksi elaval on raskem kui kahe ja mitmekesi.
Kui on probleeme toimetulekuga, siis saab vallast abi.
Küsige Ratase käest,tal kulus lennusõitudele 273 eurot.Sinna see raha läheb.
Vabandan,summa oli 273000 erot.
Enn Eesmaa soovib kaa! Lapselapsest ju arusaadav – ikkagi sünnilt saarlane !
Kulla inimene,kas tõesti tasub selle väikese summa pärast nii palju lärmi teha.Kui see raha on teile tõesti tähtis,siis tehke nii nagu kord nõuab,kirjutagu lapselaps end välja ja kõik aus.Keegi ei saa ju panna valvet igale pensionärile,kas sööb sugulastega ühest pajastvõi eraldi.Param kui seda toetust poleks,teeb ainult tüli ja segadust.Olen samuti pensinär ja sama suure sissetulekuga.Elan koos abikaasaga ja üks meist võiks ju laste juurde ennast sisse kirjutada,siis teine saaks selle raha,kes korterisse üksi jäi.Eks ka selliseid väiklasi on,aga mina küll nii madalale ei lasku.Väike toetus kulub ju tõesti üksikule pensionärile ära,aga tõestage seda selle asemel,et oma niigi viletsat tervist halvendada.
Kallid kaaskodanikud!Teie ei OLE SIIANI adunud et elate Eesti VABARIIGIS. Siin teeb igasugune ministeerium seda mida heaks arvab olema kasulikum “riigi” või siiski NENDE st.Valitsejate heaoluks.Kui keegi mõtleks ka peale ministrite ja RIIGIKOGU heaolule,siis vast hakkaks ka midagi RAHVALE päikest NÄITAMA.
Sama lugu, üks kinnistu, kaks maja, ühes majas elab pojapoeg oma perega, teises vanaisa, eraldi leibkonnad aga vanaisa toetust ei saanud.