RMK hakkab Saaremaal looduskaitsealuseid maid ostma (1)

Kui seni ostis riik looduskaitsealuseid maid vaid riigieelarve vahenditest, siis äsjane seadusemuudatus annab looduskaitseliste piirangutega eramaade omandamise õiguse ka Riigimetsa Majandamise Keskusele.

Muudatuse eesmärk oli luua täiendav võimalus kasutada looduskaitsepiirangutega kinnisasjade riigile omandamiseks lisaks riigieelarvelistele vahenditele ka teisi allikaid, et tagada riigi kohustuse tõhusam täitmine. RMK saab kaitsealuste maade ostmisega alustada pärast seda, kui selleks vajalikud seadusandlikud muudatused on tehtud ja jõustunud ning töökorraldus paika saanud.

Maade riigile omandamise järjekorras on 1. jaanuari 2018. aasta seisuga 151 kinnisasja. Saaremaalt kuulub nimekirja üheksa kinnisasja, neist kolm on nn teises järjekorras ja ühe osas on omandamise algatamise otsus veel langetamata. Järjekorras olevad kinnisasjad asuvad Reina (4,13 ha), Jööri (7,2 ha), Koimla (3,3 ha), Räägi (4,4 ha), Kapra ( 10,1 ha – omandatakse osaliselt, piirangud ligikaudu 7,5 ha ulatuses), Kurevere ( 5,8 ja 24 ha), Kõruse-Metsaküla (4,77 ha) ja Reo külas (54,92 ha). Viimase ostmise kohta otsust veel pole, ent juhul, kui see tehakse, siis tõenäoliselt kuulub antud kinnisasi jagamisele, kuna piirangud ei hõlma kogu kinnisasja.

Alates 2005. aastast on riik Saaremaal omandanud kokku 1 032 832 euro eest 42 kinnisasja kogupindalaga 345,1 hektarit.

RMK saab kaitsealuste maade ostmiseks peale riigieelarvest eraldatud vahendite ka oma tegevuseks mittevajalike kinnisasjade müügist saadud tulu ja puhaskasumit. 2017. aastal oli riigieelarves kaitsealuste maade ostuks 3 miljonit eurot, mille eest maa-ameti prognoosi kohaselt saaks praegu omandada umbes 45 kinnisasja.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma ütles, et looduskaitsealuste maade omandamiseks vajaliku raha saamiseks müüb RMK maatükke, mis ei ole riigimetsa majandamiseks vajalikud või millele ei ole praegu ega saa ka tulevikus RMK jaoks väga suurt väärtust olema, näiteks kauguse, väiksuse või ligipääsetavuse tõttu, aga millel võib olla väärtus eelkõige naaberkinnistute omanike jaoks, kes selle läbi oma maaomandit suurendada saaksid. Näiteks muust riigimaast eraldatud üksikud maatükid, hoonestatud kinnistute vahel asuvad maatükid, ligipääsuta maatükid ja ka RMK hallata olev põllumaa. Kinnisvara ja maa võõrandamise üle otsustab RMK nõukogu.