Tervise-, lapsesõbralik, sportlik linn? (7)

Jaan Lember

“Kas Kuressaare seda ikka on, kui tahetakse likvideerida kapitaalselt remonditud, tänapäeva nõuetele vastav spordirajatis?” küsib Jaan Lember, Kuressaare põhikooli direktor aastail 2000–2011.

Sellekohase ettepaneku tegi linnakodanik Argo Kirss, kui toimus riigigümnaasiumi kohavaliku avalik arutelu.

Kuressaare põhikooli sulgemise protsessi juhtinud abilinnapea Argo Kirss koos volikogu esimehega suutsid auväärse kooli sulgemise ettepaneku viia linnavolikogusse, kus see ka kinnitati. Kas staadion jäi kahe silma vahele?

Head tingimused kõigile

Kas on tähtsam leida lahendus riigigümnaasiumi õpilastele või säilitada avatud ja korras staadion kõigile soovijatele? Kui väravad on viimasel ajal olnud lukus ja staadionil tegevus vähene, tuleb praegu spordirajatist haldaval asutusel, Saaremaa spordikoolil, leida lahendus. Kuressaare põhikooli tegutsemise ajal avati staadioni väravad hommikul kell 8 ja suleti õhtul kell 22. Staadioni kasutasid kooliõpilased, spordikooli ja FC Kuressaare noored jalgpallurid, tervisesportlased. Kõik, kes soovisid. Kas tulevase riigigümnaasiumi õpilased ei vajagi sportimiseks ja tervise edendamiseks koolilähedast spordirajatist?

Staadioni remont toimus kolmes etapis. 2000. aastal uuendati jalgpalliväljak. Pandi uus mullakiht, külvati uus muru. Staadioni ümber ehitati võrkaed. Tööde eestvedaja oli Toivo Alt. 2002.–2004. aastal eraldas hasartmängumaksu nõukogu staadioni jooksuradade ja hüppesektorite aluse ehitamiseks 350 000 Eesti krooni. Kuressaare linna eelarvest lisati kahe aasta jooksul 35 0000 krooni. Drenaaži paigaldas OÜ Gelom. Jooksuradade ja hüppesektorite aluse ja vett läbilaskva asfaldi paigaldasid OÜ Gelom ja AS Level. Rajakatte materjal hangiti Šveitsist, paigaldas rahvusvaheline firma AS Nordic Sport.

11. mail 2004 avas staadioni Eesti olümpiakomitee president Mart Siiman. Sportlaste poolt avasid staadioni sprinterid, Saaremaa rekordiomanik kümnevõistluses Madis Kallas, põhikooli parimad Timo Ojavee ja Ivar Maimjärv. “Tulin just treeninglaagrist Hispaaniast, kus rada oli väga kõva, siin on aga kõik viimse peal,” oli Madise hinnang.

2007. aastal ehitati staadioni elektrivarustus ja välisvalgustus. 277 094 krooni eraldas hasartmängumaksu nõukogu, ehitas AS Eltel Network. Staadioni lõplikuks valmimiseks kulus ligi 1,4 miljonit Eesti krooni.

Staadioni ehitamise üks eesmärke oli parandada põhikooliõpilaste sportimistingimusi, kuid eeskätt sai sellest kogu linna noorte spordiplats, kus olid head tingimused kõigile soovijatele. Staadioni agarad kasutajad olid ka eakamad kepikõndijad.

Millal teised spordiplatsid korrastatakse?

2010. aastal tegi EAS Kuressaare põhikooli staadioni rahaeralduse projektiauditi, et anda hinnang hasartmängumaksust regionaalsete investeerimistoetuste andmise programmi projektide finantseerimise tulemuslikkusele ja sihipärasele kasutamisele. Ametlik hinnang oli väga positiivne. Kuressaare linn sai juurde väga heas korras spordirajatise.

Suureks toeks projekti õnnestumisele olid linnapea Jaanus Tamkivi, abilinnapea Urmas Treiel, linnavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjoni esimees Toivo Alt, Saare maavanema kt Hans Teiv.

Nüüd küsimus: kes annab meile õiguse lammutada maksumaksja raha eest ehitatud spordirajatis, kus on erinevad võimalused sportimiseks ja tervislikuks liikumiseks? Vaadake kaasaja nõuetele mittevastavaid spordiplatse Kuressaare Vanalinna kooli ja tänavu 40-aastaseks saava Kuressaare gümnaasiumi juures. Millal need korrastatakse? Mida arvavad sellest Saaremaa vallavalitsuse ametnikud, kes vastutavad hariduse, spordi ja noorte vaba aja sisustamise eest.

Print Friendly, PDF & Email