Teenused halveneda ei või!

Maret Kaju

“Mul on mure, kuna osavallakogu otsustas, et 1. aprilliks peab endine Kihelkonna vallamaja tühi olema ja selles teenuseid pakkuvad töötajad mujale kolima,” tõdeb Saaremaa vallavalitsusele saadetud kirjas elupõline kihelkondlane Maret Kaju. “Peaksime ikka seda vaatama, et elanike jaoks teenused paraneksid, mitte ei halveneks.”

Nimelt tahetakse sotsiaaltöötaja oma kabinetiga panna Kihelkonna hooldekodusse, info­punkti töötaja ja teenuspunkti juhataja Kihelkonna rahvamaja teisele korrusele, raamatukogu-postipunkt-internetipunkt kolida aga Kihelkonna kooli poiste käsitööklassi.

Kihelkonnal elavad peamiselt eakad inimesed, kellel on sageli ka liikumine raskendatud ja kes vajavad tihtilugu abivahendina rulaatorit, ning nüüd tahetakse neid jooksutada ühest asula otsast teise.

Kui inimene läheb oma murega sotsiaaltöötaja juurde, aga töötajat pole muude töökohustuste tõttu kohal, siis kelle poole ta pöördub, kui iga valla töötaja on erinevas majas?

Infotöötaja ja teenuspunkti juhataja viimine ruumidesse, mis asuvad isegi noorte inimeste jaoks ebamugavate treppidega teisel korrusel, on aga üldse vägagi imelik idee, sest kuidas need liikumisraskustega inimesed peaksid siis vajadusel sinna pääsema?

Helistage kellukest?

Karl Teäri välja käidud idee, et paneme esimesele korrusele kellukese ja siis infotöötaja tuleb ise kellahelina peale alla vajalikku teenust pakkuma, on ka natuke veider, sest kui on vaja midagi arvutiga teha, kas siis see töötaja jookseb edasi-tagasi?

Kihelkonna inimeste arvates halvendab selline korraldus teenuste kättesaadavust märgatavalt. Praegu selles olemasolevas majas asjad ju toimivad: seal on raamatukogu, tegutseb kolm valla töötajat ning postiljonil on tuba, kus ta lehti ja kirju sorteerib. Haljasala eest hoolitseval töötajal on oma ruum, kus ta hoiab vajalikke tööriistu ja niidukeid. Kuhu pannakse haljastusala töötaja asjad?

Praeguse maja juures on garaažid, kus hoitakse nii valla autosid kui ka Vilsandi transpordiks vajalikku tehnikat, samuti on garaaži külge ehitatud elektriauto laadimispunkt.

Raamatukogul on oma praeguses asukohas põrandapinda 140 m2. Viia raamatukogu kooli väiksemale pinnale ei ole ka päris asjakohane. Selle asemel võiks raamatukogule endise kinosaali arvel ruumi hoopis juurde anda.

Samuti tuleks arvestada raamatukogu kolimisega seotud majanduslike kulutustega. Koolimajas pakutavatel ruumidel puudub juurdepääsu tagamiseks vajalik kaldtee, mis raamatukogu praeguses asukohas on olemas. Seega tuleks uues asukohas rajada kaldtee, samuti tuleks käsitööruumid raamatukogu ruumideks ümber kohandada ja teha põhjalik remont, vaja oleks ka uut mööblit ja kardinaid, sest vanad lihtsalt sinna ei sobi. Samuti peaks kolimiseks palkama abitööjõudu.

Mis see maksma läheb?

Kas on üldse tehtud arvestused, mis see kõik kokku maksma läheb? Kas eelarvet tehes on nende kuludega üldse arvestatud? Enamik raamatukogu ja postiteenust vajavaid kliente on vanad inimesed, kes on otse välja öelnud, et koolimaja jääb nende jaoks liiga kaugele.

Tundub, nagu poleks osavallakogu oma otsust tehes nende asjadega üldse arvestanud. Me peaksime ikka seda vaatama, et elanike jaoks teenused paraneksid, mitte ei halveneks. Inimestele on praegu jäetud mulje, et osavallakogu seda otsustada ei saa, sest otsus on suures vallas juba tehtud ja nemad on ainult need, kes täidavad ettenähtud otsuseid. Paljud inimesed on juba pöördunud raamatukogusse küsimusega, et kas nad peaksid hakkama osavallakogu otsuse vastu allkirju korjama.

Loodan, et Kihelkonna elanikkond saab ikka parema teeninduse.


KOMMENTAAR

Madis Kallas, Saaremaa vallavanem

“Olles igapäevaselt Kihelkonna teemadega väga hästi kursis, tean, et nii kohalik osavallakogu kui ka teised seotud inimesed on sellise valiku ise teinud. Sellise otsuse saabki teha ainult kohalik kogukond ning kindlasti tahame vältida olukorda, kus Kuressaares hakatakse otsustama, mismoodi mingi piirkond peab oma elanikele teenuseid pakkuma.

Samas näen muudatuses hoopis head võimalust ka kõigile raamatukogu külastajatele, sest raamatukogu külastades on samas majas võimalik ka teisi teenuseid kasutada, näiteks kooli söökla. Samuti on sinna võimalik rajada käsitöötuba ja pakkuda muid tegevusi. Loomulikult saab raamatukogu viia koolimajja siis, kui seal luuakse sobivad tingimused ja hoone sees on tagatud hea ligipääsetavus. Samas on mõistetav, et majanduslikult ei ole otstarbekas pidada ülal mitmeid erinevaid hooneid, kui tegevuse saab lahendada teiste majade baasil.”

Print Friendly, PDF & Email