ARVUDE KEELES: Saaremaa valitsuses laiutab palgalõhe (31)

Saaremaa vallavalitsuse sama taseme ametnike palkade vahe on kohati mõnisada eurot. Suuremat palka teenivad konkursiga ametisse saanud inimesed.

KES KÜSIB, SEE SAAB: Rein Kallas (vasakul) teenib Madis Kallase juhitava vallavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonna juhina 2500 eurot kuus. Paremal üldharidusnõunik Õilme Salumäe.
MAANUS MASING



Saarte Häälele laekusid esimesed vihjed palkade erinevuse kohta juba eelmise aasta detsembris. Peamiselt imestati, miks on sama osakonna samade teenistuskohtade palgad nii erinevad. Samuti jäi arusaamatuks, miks pandi endistest omavalitsustest koondatud ja uuele kohale saanud ametnikud palganumbriga “võta või jäta” fakti ette, kusjuures nii mõnelgi korral oli see palk väiksem kui senine.

Üks Saarte Häälega vestelnud, anonüümseks jääda soovinud ametnik ütles, et palgateema on vallavalitsuses hell koht. Seetõttu pole ime, et vallavalitsus keeldus esimese päringu peale ametnike (vaata kõrvalloost, mis vahe on ametnikul ja töötajal – R. V.) palkasid avalikustamast. Pärast mõningast arupidamist otsustas vallavalitsus Saarte Häälele ametnike palganumbrid siiski avaldada.

Selgus, et lehele laekunud vihjed osutusid enamasti tõeks.

Erinevused olemas

Vallavanema, volikogu esimehe ja abivallavanemate palkadest on leheveergudel juba varemgi kirjutatud. Kahe esimese 3800-eurone palk on ületanud ka riikliku uudiskünnise. Abivallavanemad saavad teadupoolest 2900 eurot.

Ametnike palkade erinevused hakkavad pihta osakonnajuhatajate tasemel. Suurim palk, 2700 eurot, on tugiteenuste osakonna juhatajal Alo Heinsalul. Siiski kaotas ta endisest palgast, kui töötas ühinemise tegevjuhina, 250 eurot. Teistpidi ei pane Heinsalu kõrgeim palk imestama, sest ta juhib osakonda, mis sisuliselt kontrollib valla õiges suunas liikumist. Muu hulgas seadusandlust ja personalitööd.

Osakonnajuhatajate alumises otsas on keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm, kes teenib 1900 eurot. Ülejäänud osakonnajuhatajad jäävad sinna vahele, vaekauss kaldub siiski pigem skaala alumise otsa poole. Humoorikas on Holmist kõneldes seik, et Muhus elav Holm on sotsiaalmeedias kuulutanud, et kuna tal on vaja sõita linna tööle, siis jagaks ta hea meelega sõidukulusid. Nelja euro eest saab osakonnajuhataja autoga kenasti Muhust Kuressaarde.

Erinevate osakondade nõunike palgaskaala otstes on 1330 ja 1700 eurot. Peaspetsialistide palgad jäävad näiteks 1100 ja 1450 euro vahele. Ehitusosakonnas saavad spetsialistid palka, mis on kõrgem kui mõne osakonna peaspetsialistil. Seega pole midagi imestada, et segased summad tekitavad küsimusi.

Palgad on kehtestatud vastavalt volikogu kinnitatud palgagruppidele. Erinevused tekivad palgagruppide suurtest võimalustest. Nii on võimalik maksta spetsialistile vahemikus 700–1400 eurot, peaspetsialistile 1200–2200 eurot. Ja nii saabki ehitusosakonna spetsialist oma palgaskaala ülemise otsa ja sotsiaalosakonna peaspetsialist skaala alumise otsa. Need otsad aga kattuvad.

Skaalade suured vahemikud tekitasid küsimusi juba vallavolikogus, kui neid novembris kinnitati. Toona selgitas vallavanem Madis Kallas seda mänguruumi vajadusega juhuks, kui konkursile tuleb näiteks mõni ütlemata hea kandidaat, kes nõuab ka oma oskustele vastavat palka.

Saarte Häälega vestles mitmes Saaremaa omavalitsuses töötanud asjatundja, kelle sõnul peavad palgad olema õiglased, kuid mitte alati võrdsed. Tema sõnutsi tuleb palkade juures vaadata inimestele esitatavaid nõudmisi ja tööpõldu. Samas ütles ta, et kindlasti tuleks püüelda palkade ühtlustamise poole. See omakorda tähendab praegu alla nö õiglase taseme olevate palkade tõstmist.

Lehele laekunud vihjetest ilmnes ka, et avaliku konkursiga tulnud ametnike palgad on suuremad kui süsteemisisese liikumise tulemusena täidetud ametikohad. “Konkurss on nagu turg, kus selgub tegelik hind,” märkis lehega vestelnud asjatundja.

Vallavanem Madis Kallase peamine sõnum oli see, et kolme nädalaga ei loksu kindlasti kõik asjad paika. “Tegu on Saaremaa valla kujunemise protsessiga ning kõik struktuurid ja sellest tulenevalt ka töötasud võivad muutuda,” ütles Kallas, viidates, et töötasude paika saamist võib oodata vahest alles sügisel. Tema sõnul on loomulik, et palgateema tekitab inimestes küsimusi.

Seetõttu on kogu personaliprotsess käinud sisuliselt juhtumipõhiselt ja tema on erinevaid asjaolusid ka isiklikult selgitanud 40 inimesele.

Võrdne või õiglane?

Vallavanema sõnul kujunesid palkade suurused väga paljude asjaolude koosmõju tulemusena. Olgu selleks siis varasem sarnane ametikoht või uue ametikoha iseloom.

Tema sõnutsi ei saa kindlasti üldistada, et konkursiga tööle saanute palgad oleksid kõrgemad. “Osakondade puhul olid just süsteemist seest tulnutel palgad kõrgemad. Teenuskeskustes ühel puhul jälle väljast tulnud inimesel,” tõi Kallas näite. Ta lisas, et konkurssidel said osaleda kõik huvilised ja võitnutega peeti läbirääkimisi. Oli juhtumeid, kus inimene võeti süsteemist tööle ja määrati palk, kuid konkursiga tuli sarnasele ametikohale veel keegi, kes suutis endale kõrgema palga kaubelda. Palgaerinevus oligi tekkinud.

On ka vastupidiseid näiteid, kus ametikoha palk ei tundu olevat tööülesannete ja vastutusega kooskõlas. Nii teenib vallavanema otsealluvuses olev sisekontrolör Ülle Tänav vähem kui osakonnajuhatajad ehk 1950 eurot. Tavaliselt on kontrolliga tegelevate ametikohtade palgad just pigem skaala ülemises otsas. Saaremaa vallas on palgaskaala suurus 1600–2900 eurot. Madis Kallase sõnul toimusid konkursijärgselt läbirääkimised ja selliseks need arvud kujunesid. “Kui valituks oleks osutunud keegi teine, siis võinuks palk ka kõrgemaks või madalamaks kujuneda,” ütles vallavanem.

Saaremaa vallavalitsuse palgad ei ole siinset keskmist palgataset vaadates üldse mitte madalad. Võrreldes neid mitmes mandri omavalitsuses sarnastel ametikohtadel töötavate ametnike palkadega, jäävad need üldjuhul siiski alla. Mida ei saa jälle öelda juhtide palga kohta.

Üks personali- ja tasustamisteema on Saaremaa vallavalitsuses seotud koondamiste ja ületoomistega. Nii mõnigi kord ei jõutud endistest omavalitsustest koondatavatele inimestele teateid õigeaegselt tehniliselt laiali jagada ning seetõttu tuli seadusega ettenähtud koondamistasule lisaks maksta ülelastud päevade eest.

Ette tuli ka suisa koomilisi juhtumeid, kus staažikate ametnike puhul oli koondamisest etteteatamise nõutud aeg pikem kui valla eksisteerimise aeg. Seega poleks isegi mitte teoreetiliselt saanud neile sellest ette teada anda nõutud 90 päeva. “Teadete hilinemine oli tingitud ajapuudusest, mis omakorda tulenes omavalitsuste ühinemise eripärast. Vallavalitsuse struktuuri kinnitamisest uue ametiasutuse tööle hakkamiseni oli aega paratamatult väga vähe,” selgitas vallavalitsuse meedia peaspetsialist Kristiina Maripuu.

Ette on tulnud ka vaidlemisi. Näiteks loobus üks ametnik pakutud uuest töökohast ja valis koondamise. Samal ajal osales ta ühel vallavalitsuse konkursil ja osutus valituks. Nüüd nõudis ta, et kuna ta sisuliselt koondati ilma uut töökohta pakkumata, tuleks talle maksta ka seadusega ettenähtud hüvitist ehk kolme kuu palk. Vallavalitsusel ei jäänud muud üle kui vaie rahuldada.

Vaata palganumbreid SIIT!


Ametnik või töötaja?

Saaremaa vallavalitsuses on nii ametnikud kui ka töötajad. Avalikud on vaid ametnike palgad.

Ametniku ja töötaja eristamiseks on üks väga selge joon.

Esimene teostab avalikku võimu, teine toetab teda.

Nii näiteks teostatakse avalikku võimu ehitusloa väljastamisega, kuid ei teostata seda pressiteadete kirjutamisega. Seega on üks ametniku ja teine töötaja teenistuskoht.

Ametnik võetakse avalikku teenistusse, töötajaga sõlmitakse tööleping. Avalikust teenistusest tulenevalt on ka ametniku töötasu avalik. Töötajal mitte.

Print Friendly, PDF & Email