Teenuskeskus suunab abivajaja õige spetsialistini

“Teenuskeskuse juht on multifunktsionaalne, ta peab kõiki valdkondi tundma või teadma, kellele üks või teine küsimus edasi suunata,” ütleb Saaremaa abivallavanem Jüri Linde.

KAARDI EES: Salme teenuskeskuse infospetsialist Rita Mägi, abivallavanem Jüri Linde ja teenuskeskuse juhataja Kalmer Poopuu julgustavad küsimuste korral või abi saamiseks pöörduma ükskõik millise Saaremaa valla teenuskeskuse poole.
Merike Pitk

Mis küsimustega Saaremaa valla teenuskeskustesse üldse pöördutakse, uurisime Salme teenuskeskusest, mille juhataja on endine Salme vallavanem Kalmer Poopuu.

“Eks nagu vanastigi – absoluutselt kõigi küsimustega,” kostab Poopuu. Vahe vallavanema ametiga on ainult selles, et teenuskeskuse juhil ei ole volitusi kõiki küsimusi või muresid ise lahendada, aga ta peab viima abivajaja kokku õige spetsialistiga Saaremaa vallavalitsuses.

“Näiteks eile kurtis Tiirimetsa külaseltsi esimees, et neil jookseb katus läbi, see on endise Salme valla hoone, renditud seltsile,” räägib Poopuu. Seni remontis Salme vald oma hooneid ise.

Poopuu arvab, et ka lumelükkamismuredega (kui ikka lumi tuleb maha!) läheb inimene kõigepealt ikka oma lähimasse teenuskeskusesse nagu muudegi teehooldusprobleemidega. Või kui ta pöördubki suure valla teespetsialisti poole, võtab too ikkagi ühendust teenuskeskuse juhiga, et viimane hindaks kohapealse olukorra ära.

Sisseelamise aeg

Kuna teenuskeskuse töötajad tunnevad kõige paremini oma piirkonna elanikke, tuleb neil endiselt klaarida ka kohalike inimeste tülisid ja erimeelsusi ning vajadusel ka lepitada neid. Või otsustada sedagi, kas kutsuda kohale kiirabi või hoopis politsei. Ja haiglasse sattunud külaelaniku koertele-kassidele hooldaja leidma peab ikkagi teenuskeskuse sotsiaaltööspetsialist.

Aasta algus on Salme teenuskeskuses siiski üsna vaikne, seevastu eelmise aasta lõpp oli Salme vallamajas tormiline.

“See oli täitsa hullumaja,” tunnistab teenuskeskuse infotöötaja Rita Mägi, kes pidas aastaid Salme vallavalitsuses maakorraldaja ametit. Nimelt tahtsid inimesed veel enne suure valla tulekut oma elumajad ja hooned, kel need veel ehitusregistris polnud, sinna kanda. “Ilmselt arvati, et oma vallas on neid asju lihtsam ajada kui suures vallas,” ütleb Rita Mägi. Taotlusi tuli nii palju, et need ootavad veel sisestamist ehitusregistrisse.

“Eks teenuskeskustel on samasugune sisseelamise aeg nagu suures vallaski,” leiab Kalmer Poopuu. Näiteks maksis Salme vald oma linnas koolis käivatele õpilastele majutustoetust. Kuidas see edaspidi olema hakkab, ei tea, aga vähemalt esialgu makstakse kuni õppeaasta lõpuni nii seda kui ka õpilaste transpordi- ja huviharidustoetust selle korra järgi, mille endised vallad kehtestasid.

Hätta ei jäeta kedagi

Salme teenuskeskuse sotsiaaltööspetsialist Kaia Kuul, kes tegi sama tööd ka Salme vallas, ütleb, et kui varem oli kohalikke toetusi rohkem ja nende maksmise üle otsustamisel oli sotsiaaltöötajale abiks valla sotsiaalkomisjon, siis nüüd on erinevaid toetusi vähemaks jäänud. “Sotsiaaltoetuste taotlusi võtan ikka mina vastu,” ütleb Kaia Kuul.

Endistviisi tahab aga mõni abivajaja saada teenuskeskusest oma toimetulekutoetuse kätte sularahas, sest pangaarvet tal polegi.

Selge on ka see, et teenuskeskustes teatakse paremini oma piirkonna inimeste vajadusi ja viiakse näiteks lisaks puuetega inimestele ka kauges külas elavale üksikule meesterahvale poest toit koju. Siiani on olnud seegi iga väikese valla otsustada, kas ta sõidutab oma piirkonna eakad poodi või viib koduhooldustöötaja neile toidu koju kätte.

Kui näiteks Torgu piirkonna sotsiaaltöötaja on sõidutanud oma eakaid linna arsti juurde, siis Salme piirkonna inimesed on saanud ise Salmel asuva perearsti juurde. “Aga hätta me mõistagi oma inimesi ei jäta,” rõhutab Kaia Kuul.

Paljude asjade puhul pole veel selge, kes ja kus neid lahendama peaks, aga elu ei tohi seisma jääda. Poopuu usub, et paljud asjad loksuvad paika lähemate kuude jooksul.

Teenuskeskuste juhid on veel valimata Leisi ja Valjala piirkonnas. Valjalas lõppes juhi konkurss 12. jaanuaril, Leisis aga eile, kuid kandidaadid peab kooskõlastama kummagi piirkonna osavallakogu. Seepärast ei saa nimesid veel välja käia.

Kas suure valla tekkega inimeste arv maal väheneb veelgi? Poopuu usub, et kindlasti väheneb. “Aga see ei sõltu sellest, kas vallavanem istub endises vallamajas või linnas.”

Pigem sõltub see tema arvates sellest, kas maal on võimalik tööd saada, on seal interneti püsiühendus või võimalus kaugtööks. Aga see oleneb juba eelkõige riigi regionaalpoliitilistest otsustest.


Teenuskeskuste kontaktid
• Kihelkonna – Pargi 2, tel 454 6531
• Kärla – Pargi 1, tel 452 0450
• Laimjala – vallamaja, Laimjala küla, tel 459 4399
• Leisi – Kooli 12, tel 457 3181
• Lümanda – keskusehoone, Lümanda küla, tel 452 0450
• Mustjala – Alevi 13, Mustjala küla, tel 457 9722
• Orissaare – Kuivastu mnt 33, tel 454 5593
• Pihtla – vallamaja, Pihtla küla, tel 453 0281
• Pöide – rahvamaja, Tornimäe küla, tel 452 1172
• Salme – Sõrve mnt 3, tel 452 0350
• Torgu – Iide küla, tel 457 0450
• Valjala – Posti 15, tel 454 9522

Print Friendly, PDF & Email