Bert Holm: saarlaste keskkonnaalane teadlikkus on üsna hea

2. jaanuaril Saaremaa vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhatajana tööd alustanud Bert Holm tunnistab, et kodusaarele naasmine polnud üleöö tehtud otsus. “Pool elu elasin mandril, õppisin ja töötasin Tartus, kuid aastate jooksul hakkasin järk-järgult Saaremaa poole nihkuma,” räägib Holm.

KESKKONNASÕBRALIK ASUTUS: Bert Holm on seda meelt, et ka töökohal saab keskkonnaalast teadlikkust tõsta näiteks oma jäätmeid sorteerides.
Kristiina Maripuu



Aastatel 2012–2016 tegi ta koostööd Pärnu linnaga, olles sealse kuulsust kogunud linnalehmade projekti eestvedaja. “Varasemad töökohad olid keskkonnaametis ja enne seda tegelesin pikalt maaülikoolis erinevate keskkonnaalaste teemadega alates reovee puhastamisest ja lõpetades bio-transpordikütustega.”

Bert Holm on lõpetanud Tartu ülikooli bioloogia erialal, magistrikraadi omandas ta Eesti maaülikoolis botaanika erialal ja tema 2015. aastal kaitstud doktoritöö keskendus pajude kasvatamisele, mille puhul kasutati väetisena reoveepuhastusprotsessi ja biogaasi tootmise jääke. “Viimasel kuuel aastal olen tegelenud looduskaitseprojektide elluviimisega. Neist esimene oli Pärnu linnalehmade projekt, mille sisuks oli Pärnu linnas asuva rannaniidu taastamine, karjatamise taasalustamine ja turismitaristu väljaehitamine. Teine oli loopealsete taastamise projekt, mille koordineerimiseks kolisingi tagasi Saare maakonda,” selgitab Holm.

Saaremaa valla keskkonnaalase töö juhtimist peab Bert Holm huvitavaks väljakutseks, öeldes, et talle meeldib mõte täiesti uuest ametiasutusest. “Kui tulla tööle kellegi teise saabastesse, kes on samal kohal 20 aastat töötanud ning kelle käekirja ja kommetega on kõik juba harjunud, siis hakatakse paratamatult võrdlema, et vaat tema tegi nii ja sina teed nüüd naa. Uues asutuses on selles mõttes lihtsam,” tõdeb ta.

Osakonna praegune igapäevatöö on suuresti seotud sellega, et end kõige valdkonnas toimuvaga kurssi viia ja lisaks jooksvatele küsimustele tuleb vaadata, millised on põhilised ja kiiret lahendamist vajavad probleemid, ning kuhu liikuda pikemas perspektiivis jäätmemajanduse ja looduskaitse osas. “Ega siin kaost lubada saa ja osakonnas töö on hästi käivitunud,” kinnitab Holm.

Väiksemaid probleeme on võimalik lahendada ka teenuskeskuse tasandil ja nii ei pea näiteks metsa alt prügihunnikut leides kohe keskkonnaosakonna poole pöörduma, vaid informeerida saab ka teenuskeskust. “Teenuskeskused ongi selleks loodud, et suurvalla silmad ja kõrvad oleksid ka kohapeal, lisaks ollakse teenuskeskustes piirkondlike detailidega paremini kursis. Kui teenuskeskuses küsimusele lahendust ei saa, siis liigub info edasi osakonda ja näiteks rikkumiste poole pealt saame vaadata, kas menetlus jääb valla pädevusse või on see inspektsiooni või keskkonnaameti pädevuses,” märgib Holm. Korraldatud jäätmeveost vabastamise taotlused võiks siiski otse osakonda saata, ehkki sedagi on võimalik teha teenuskeskuses, kus avaldust vajadusel ka täita aidatakse.

Küsimusele, kas keskkonnateemad on ikka Saaremaa-ülesed, vastab Bert Holm, et seda tööd saab teha nii väiksemates piirkondades, nagu seni, kui ka Saaremaad tervikuna käsitledes. Väiksema koha puhul on see eelis, et spetsialist asub inimesele lähemal ja tegeleb probleemidega võib-olla operatiivsemalt, kuid seda tööd saab hästi teha ka suures Saaremaa vallas. “Ilmselt küsitakse lihtsalt mõned küsimused rohkem, näiteks kui peast ei teata, kus objekt täpselt asub, või milline on inimese mure taust.”

Kui mõelda erinevate hangete korraldamise või õigusaktide koostamise peale, siis on seda Holmi sõnul igal juhul mõistlikum teha tsentraliseeritult. “Hanketingimused ja õigusaktid saavad kindlasti pädevamad. See on põhimõtteliselt nagu arsti töö: mida rohkem patsiente sa näed, seda parem su kvalifikatsioon lõpuks on. Hangete puhul loeb ka see, et mida suurem samalaadsete asjade või teenuste hange on, seda odavam tuleb kokkuvõttes ka hind.”

Milline on saarlaste keskkonnaalane teadlikkus? “Selle aja jooksul, mis ma reaalselt uuesti siin maakonnas töötanud olen, ehk kolm aastat ja natuke peale, siis mis silma hakkab, on ehitamise ja arendamise teema. Selles on arenguruumi, sest tihtipeale kipuvad inimesed oma plaani enne teoks tegema, kui nad kooskõlastusi hakkavad küsima. Aga mis puudutab looduskasutust või prügimajandust, siis tundub, et üldine olukord on siiski üsna hea,” sõnab Holm ja täiendab: “Üle keskmise hea.”

Kristiina Maripuu

Print Friendly, PDF & Email