Maire Forsel
“Praegune valitsus on ju eriti agar rahvale sisendama, et meie teid vaeseid aitame, kuna te kõik ju vajate nii palju abi ega tule oma eludega toime,” kirjutab Leisi Lapikoja omanik Maire Forsel Ärilehes. “Seetõttu on vaja eeskujusid nagu Raivo Hein ja Raivo Kütt, kes otsustavad, et teeme parem ise ära!”
Põhjamaade kogemusele toetudes olin siiani silla vastu ja igatsesin pigem tagasi Leedo praame, sest need olid ehitatud nii, et autoga ülesõitjal oli mugavam. Uute praamide kausikujulise teki tõttu kallakult startimine pole paljudele juhtidele harjumuspärane.
Lisaks siis ka praamide ooteaeg, mis teeb sõiduaja pikemaks ja pühade-eelsed ajad, mil on keeruline koju saada, kui pole olnud võimalik varakult bronni teha – see kõik räägib silla kasuks.
Teed “bronni”, aga elu tuleb vahele…
Paljud on öelnud, et milles probleem, tehku saarlased omale varakult bronn ja siis saab alati üle. Kes nii väidavad, pole ilmselgelt saare päriselu saanud kogeda, sest planeeri, kuidas tahad, elus tuleb ikka ette olukordi, kus sõiduaeg pole pikalt ette teada ja kui siis vaja ootamatult sõita, pole enam võimalik eelisjärjekorra piletit osta.
Kogesin seda alles hiljuti, kui Tallinnast operatsioonilt tulin, sest haiglast kirjutati mind välja pühade-eelsel reedel ja oli vaid puhas õnn, et olin igaks juhuks just sinna õhtusse pileti ostnud. Lihtsalt vedas, sest haiglasse minnes ma ei teadnud, kui kaua sees hoitakse.
Saaremaal elab ca 32 000 inimest – selge see, et neid, kes kiirete tööülesannete, haiguse või muu ootamatu olukorra tõttu oma sõiduaega ette planeerida ei saa, on väga
palju.
Sellised olukorrad sild kindlasti lahendaks. Samas on viimastel aastatel liiklusseisakut tormi tõttu olnud üliharva, nii et praamidega on viimasel ajal üsna kindel, et saab iga ilmaga üle. Keerulisem on Saaremaa–Hiiumaa ja mandri–Hiiumaa vahel, kus laevaliiklus sagedasti häiritud. Kui nüüd sild tehtaks ja praame paralleelselt liikumas pole ning peaks juhtuma, et halbade ilmastikuolude tõttu sild suletakse, poleks üldse mingit alternatiivi ja istuksime saarel nagu vangis. See oht, et sild tuleb aeg-ajalt näiteks jäite tõttu sulgeda, ongi silla puhul minu jaoks ainukene miinus. Kui seda suudetaks vältida, siis oleksin igal juhul silla poolt. Samavõrd oluline on ka keskkonnamõjude põhjalik hindamine. Suur väin on ju lindude rändekoridor ja nende hukkumist peaks küll kindlasti püüdma välistada.
Saareromantika kadu?
Siin on muidugi ka teisi nüansse – näiteks, et turistidele algab saarele sõit juba praamist, mis on saareromantika osa. Samas usun, et ka silda oleks põnev ületada, sest ega seegi pole igapäevane tegevus. Saarele ma rahvarohkuse tõttu ohtu küll ei näe – pigem on ettevõtjatele kasulik, kui rahvast rohkem. Jaanipäeva paiku oleks saarele puhkama tulijaid (loe: raha toojaid) kindlasti rohkem, kui ei peaks mitu tundi praamijärjekorras seisma.
Kogu selle praeguse sillasaaga üleskerkimise juures meeldib mulle aga kõige rohkem see, et sillaehituse tahavad ette võtta eraisikutest ettevõtjad. Siiani on ju olnud peamine argument silla vastu, et nii palju maksumaksja raha ei tohiks ühe saare peale kulutada. Ja siis äkki tulevad kaks meest ja ütlevad, et meie teeme ära – see on äge!
Praegune valitsus on ju eriti agar rahvale sisendama, et meie teid vaeseid aitame, kuna te kõik ju vajate nii palju abi ega tule oma eludega toime. See ei saa lõppeda muuga kui sellega, et rahvas süveneb veelgi veendumus, et meie elud ja edenemine pole mitte meie endi kätes, vaid riik on see, kes kõigi eest hoolitsema peab.
Olukorras, kus suur osa inimesi pole veel turumajanduses elama õppinudki, on selline käitumine lausa kuritegelik. Nii nagu mujal, nii ka riigis peaks ikka hoolitsema selle eest, et inimestele antaks õng, mitte kala.
Seetõttu mulle meeldib, et on selliseid eeskujusid nagu Raivo Hein ja Raivo Kütt, kes nähes, kui kaua see sillasaaga on vindunud, võtavad kätte ja otsustavad, et teeme parem ise ära.
See on suur asi, et tänase valitsuse loodud lapsehoidjariigis mõni veel riske võttes mehetegusid teha tahab ega käigi aina käsi pikal abirahasid nõudmas.
Pikemalt loe 14. jaanuari Ärilehest.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Mairega 100 protsenti nõus.
100 protsenti mitte nõus, kõike kiruda ja ennast kiita, tuleb ringiga endale tagasi!
Küll ikka mõne inimese kadedus võib suur olla. Too palun näiteid enesekiitusest ja kõige kirumisest. Maire ei ole kiruja. Ta näeb ühiskonnas probleeme, oskab neist kirjutada ja vajadusel lahendusi pakkuda. Pigem oled ise üks kirujatest.
Vaatenurk on õige, et riik vähe panustab koolisüsteemi, et iseseisvaid inimesi kasvatada. Kusjuures ka vanemaid tuleb kasvatada, kus kohast need nännipojad tulevad, kes ei suuda sõjaväkkegi minna. Poiss ei viitsi koolis midagi kaasa teha, halab kodus ja ema jookseb nagu täiskuu kooli süüdistama. Praam ja sild ning suured rahad. Aktiivse inimesena kindlasti tahaksin silda aga saarelisuse huvides ma silda ei taha. Kaldun arvama, et ärimehed püüavad taktikaga. Alustavad suure hurraaga ja siis raha otsas ning riik tulgu appi ning maksab veel kõvasti pealegi. Kui loodust vaadata siis reljeefsus on silla vastu. Sellest tulenevalt ei pruugi sild meie unistusi täita. Rikutud loodus, rikutud süsteem ja rikutud saarelisus. Parimad ennustajadki ei tea mis kliimaga lahti on. Kindlasti leidub poliitikuid kes suure suuga lubama hakkavad, ega ta omast taskust maksa. Sama palju tuleb vastaseid ja igalühel oma argument. Saavad pildile. Jah või ei ütleks siis kui saaks üliobjektiivset hinnangut kuulda või lugeda. Võib-olla põhjamaa paradiisi ei peakski kiirelt saama.
Tädi jälle ajab mulli et pildil olla. Arvutamisoskus on nulli lähedane ,muidu arvutaks kokku sillaületamistasu . Sellest annab märki ka tema nn firma ,mis makse küll eriti maksnud pole . Arvutused aga näitavad et sild saab eksisteerida vaid räige dotatsiooni najal . Rootsis ju kogemus olemas -sild tehti , aga elanike arv suuresti ei ole muutunud ,seal aga teisel kaldal suhteliselt suur linn . Turismile sild küll kuidagi positiivselt ei mõju .
Et tegemist hädapätakaga kes ikka ja jälle praamisabas passib -ise olen 25 aasta jooksul vaid 3x bronninud ja 2x järjekorras oodanud -asja nimi on planeerimine
Küll on tore lugeda sinusuguse targa allveelaeva juttu.
Mairega 100% nõus!
Huvitav kuidas proffin sai künkakujulisel laeval paremini sõidetud kui kausikujulisel ?
Saarlased on tüdinud nendest Tallinna ärimeestest kes saarlasi riisuvad, et omale varandust teenida. Silla ehitamine on järjekordne plaan meie ära kasutamiseks ja need kaks ärimeest ei tee kindlasti midagi teiste heaks.
Nii kui see sild peaks valmis saama, sureb praamiühendus praegusel kujul välja ja kõik elanikud hakkavad sõltuma käputäiest ärimeestest, kes sillatasude ja muude piirangutega saarlaste liikumisvajaduse pealt teenima hakkavad. Ärge uskuge nende lubadusi!