Kui mullu pelgasid väikepoodide pidajad, et alkoholi järsud aktsiisitõusud võivad maapoode üksteise järel välja suretada, siis olgugi, et õlut on vähem ostetud, ei ole midagi drastilist seni juhtunud.

PÜSIKLIENT: Aivar Oll peab end Laimjala kaupluse püsikliendiks ning Lätti tema õlut ostma minna ei kavatse. Kui muidugi mõni tuttav minema peaks, siis laseb omale ka tuua. MAANUS MASING
Laimjalas ja Kallemäel külapoodi pidav Paios OÜ juhatuse liige Liivi Saagpakk tõdes, et müük on vähenenud õige natukene. Pärast aktsiisitõusu mullu juulis on koguseliselt kahanenud just lahjemate alkohoolsete jookide nagu õlu ja siider müük.
Samas pole ka kangete alkohoolsete jookide müük selle arvelt kasvanud. “Traagilist mõju ei ole õnneks veel olnud,” sõnas Saagpakk. Poepidaja rääkis, et nemad tõstsid alkoholi hindu oma poodides veidi hiljem, mitte kohe 1. juulist. Seda põhjusel, et varusid oli lihtsalt parasjagu ees. Kui hind aga viimaks tõusis, käis väike nõksakas müüginumbritest siiski läbi. “Esialgu, kui tulid esimesed kallimad õlled, tõmbas müük veidi tagasi, aga suhteliselt ruttu see siiski stabiliseerus,” kinnitas Liivi Saagpakk.
Külafilosoof ostab ikka
Kiratsis Saksa talupoodi pidavale Tõnu Mungale aga tundub, et aktsiisitõus on mõjutanud tarbijate valikut ehk hoopiski kvaliteetsema alkoholi poole. “Veidi vähem on ostetud viina ja õlut, aga mõju ei ole väga tuntav,” märkis Munk.
Kõnealusel teemal muidugi räägitakse ka poes palju ja teema on kahtlemata päevakorral. “Aga need külafilosoofid, kes maapoes käivad, ostavad oma alkoholi ikka siit, nemad Lätti minna ei saa,” sõnas talupoe pidaja. “Minu arust käib seal Lätis rohkem jõukam rahvas ja keskklass.”
Samas on Munk veendunud, et elu maal läheb üleüldse keerulisemaks, kuna inimesi jääb seal üha vähemaks. Need, kes maale kolivad, on aga liikuvad ja ostavad oma kraami linnast.
Munk ei julge öelda, et Läti odavam alkohol tema poe käivet seni hullusti mõjutanud oleks ja seepärast ta poodi sulgema küll ei kavatse hakata. “Kuid inimesed võiksid lihtsalt rohkem patriotismi üles näidata ja maapoodidest kaupa osta, seda ma ütlen küll. Meil kaup ju kallim ei ole tegelikult,” kinnitas kaupmees.
Mis puutub Saaremaa tarbijate ühistusse, kel on poode nii maal kui linnas, siis selle juhatuse esimehe Kalle Koovi sõnul näitavad müügiandmed alkoholi tooterühmas 2-3-protsendilist koguselist langust. Tema sõnul on see tendents vaikselt siiski süvenev. Samas varieerub see alarühmade lõikes – kange alkoholi müügikogus on jäänud 2016. aasta tasemele, paari protsendi võrra on suurenenud veinide müügikogus. Selget koguselist langustrendi (3-4% protsenti) näitab aga õlle ja lahjade alkohoolsete jookide müük.
Samal ajal on Koovi sõnul STÜ poodides suurenenud mittealkohoolsete jookide müügikogused. “Vesi, karastus- ja alkoholivabad tooted on IN (moes – ingl k)!” kinnitas ta. Nõnda avaldas ta lootust, et muutunud ostukoguseid ei mõjuta mitte ainult alkoholiaktsiisi tõusude tõttu üha kallinev alkohol, vaid ka muutunud tarbimisharjumused.
Tootjad näevad asja hoopis tumedamates toonides. Saku õlletehase juhatuse liige Jaan Härms nentis, et nn piirikaubanduse mõju jõudis Saaremaale küll mõningase viivitusega, kuid mullu sügisest alates on selle mõju väga tugevalt tunda nii Saaremaal kui ka Hiiumaal.
Mõjutab kohalikku elu
Seda olevat näha müügi langusest ja kaupluste tellimuste vähenemisest, samuti üha enam levivatest juttudest, kuidas keegi käib ja toob jooke Lätist. “Sama teema on üleval nii rääkides partneritega väiksemates ühistute poodides kui ka Kuressaare suuremates kauplustes,” kinnitas ta. Seega on läinud Härmsi sõnul kahjuks täpselt nii, nagu tootjad ja kaupmehed aktsiisitõusu eel hoiatasid – nii järsk aktsiisitõus tekitab massilise piirikaubanduse ja löök tabab eriti valusalt just kohalikke kauplusi.
Saku õlletehase juhatuse liikme sõnul on see mitmetes teistes Euroopa riikides läbitud etapp ja õppetunnid on sellest saadud. Eestis seda kuulda ei võetud. “Nüüd oleme seisus, kus kohalikud kaupmehed satuvad raskustesse ja see mõjutab otseselt kohalikku elu. Nagu näha, siis ei ole takistuseks ka “meretagune” elu Saaremaal või Hiiumaal,” märkis Härms.
Vastu võeti aktsiisitõusu vähendamise seadus
Riigikogu võttis teisipäevasel kolmandal lugemisel vastu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatuse, millega vähendatakse veebruaris jõustuvat aktsiisitõusu poole võrra.
Aktsiisitõusu vähendamise eelnõu kohaselt vähendatakse Postimehe andmeil poole võrra õlle, muu alkoholi ning etanoolisisaldusega kuni 6 mahuprotsenti veini ja kääritatud joogi 2018. aastaks planeeritud aktsiisitõusu.
Alkoholiaktsiisi tõusud aastateks 2019 ja 2020 jäävad kehtima samas ulatuses, see on 10 protsenti ning etanoolisisaldusega üle 6 mahuprotsendi veini ja kääritatud joogi puhul 20 protsenti.
Audla pood pandi eelmisel aastal kinni umbes samal ajal kui Coop pani Kõrkvere poegi – kuna joodikud said otsa lihtsalt. Kontrollige fakte.
Audla poe sulgemisel on aktsiisitõusuga vähe pistmist. Joodukud on lihtsalt ära surnud ja selle vastu paraku madalam aktsiis ei aita.
Mõistlik otsus tehti Audla osas. Kahe kilomeetri vahega oli kaks poodi ja parem üks korralikult korda teha ning ehk see toimib ka edaspidi.
Eriti hinnatud joogid peaksid olema plastpudelitesse villitud 2L õlled, mille joomisel on omad eelised: saab kiiresti lahti jalgadest ja ratastoolis liikumisel on oma võlud. Pealegi saavad tööd perearstid, veresoonte kirurgid jne. Õllele tuleks välja mõelda uusi ja joomist soodustavaid nimesid…
kui alkohol on sama elutähtis esmatarbekaup nagu vesi siis varem või hiljem vaatab peeglist vastu pildil olev isik.
joodiku raha on riigile hea ja selleks et tervis põhja juua kulub aastakümneid aga pärast on joodik paha,vajab ravi ja oh kui suured kulud riigile see tekitab aga aktsiisiga on riik juba sadu kordi rohkem selle vennikese käest pappi kätte saanud kui ravikuluks läheb,riigi raha eest võiks joodiku ka maha matta,riik jääks ikka tugevalt plussi
Alkoholism on nagu katk, mis saab alguse väikesest kogusest ja lõpeb surmaga. Olen nendega ühte meelt, kes soovisid, et alkoholi hinda veel tõsta, või hoopis keelustada selle toote tootmist! Kuna see ei ole kokkuvõttes kasulik ei inimesele endale, ega ka mitte ühiskonnale, sest juua täis inimene muutub ülbeks, isekaks, tigedaks ja mõni isegi vägivaldseks!!! Pigem võiks ühiskond alko tootmise asemel, finantseerida rohkem rahasi, tervislikke elu viiside juurutamisele.
Peab ikka loll olema,et sellist juttu kirjutada.Paistab et selliseid Ossika mõistusega ajuinvaliide jagub veelgi.Kas nii raske on mõista seda vana ja tõest fakti,et kus on nõudlust seal on ka alati hulgaliselt tootlikust.Mida rohkem riik piire ja keeldusid seab,seda rohkem õitseb kellegi põrandaalune äri.Ainuke kannataja on riik ise,kes järjest vaesemaks jääb.Ossikas tehku järgmine katse ja keelaku Eestis alko üldse ära.Usun et seda Riigi hävingut ei taha taha ta ise näha ega ka sina kes sellise mõttega julgeb siin hiilata.
Kui nüüd ossutossu eeldused aluseks võtta peaks saksamaa olema välja surnud -seal ju kärakas odavam kui lätis ja palgad kõrgemad kui soomes.
Piirangutest tuleb meelde pärnu metanoolitragöödia . Ja hoogustunud on meilgi koduõlled ja metsakohin
2 L Tasuja plastpudelist sisse… Riik peaks sellised mürgid keelama… Riigil on nagu püksi pissajal algul hea olla ja raha tuleb nende vaeste käest mürinal sisse. Ainult pärast pole seda rahakest kusagilt võtta, sest keemiaga küllastunud solk paneb kõik magama… Ennem jäävad ilma ühest jalast,siis teisest ja ongi minek ning seda parimas eas.
kurvastuseks alkotootjatele ja alkoärikatele peab küll ütlema, et alkoholi müük hakkab veel järjest vähenema, sest joodikud on juba väga paljud ennast surnuks joonud, alkoholi tootjad peaksid kohe lõpetama 2liitriliste väga kangete õllede tootmise ja turustamise.
need 2 liitrised pole enam kanged, suisa 6 kraadi nüüd. näit. saku rock on 5,7 seega mis kangest enam rääkida…
Pole midagi uut siin Issanda Päikese all. Käib põliselanike hävitamine nagu kunagi Ameerikas.Need, kes vene ajal peediga ennast surnuks ei joonud , said veel ühe võimaluse plastpudelites Bockide,Presidentide, Valterite, Tasujate jne näol.
tahad üksi jääda v?