Saaremaal napib ehitajaid (23)

Õppurite põud ehituskoolides võib lähiaastatel kaasa tuua suure puuduse ehitajatest. Ehitusfirmad nendivad, et tegelikult on põud neilgi juba käes ja ehitajaid leida polegi enam teab mis lihtne ettevõtmine.

TÖÖ KIIDAB TEGIJAT: Kuressaare ametikooli ehitusviimistlejate teisel kursusel õpib viis tüdrukut ja kõigest kaks poissi. Sander Lõhmus ja Kaidi Vallik nikerdasid eile tunnis järjekordse ülesande kallal.
MAANUS MASING

Äripäev kirjutab, et ehituserialasid kõrgkoolis õppima asunute arv on viie aastaga kahanenud neljandiku võrra ja ettevõtjaid kummitab peatne töötajate põud. Leht märgib, et ehitussektori võimalusi piirab näiteks suur välismaal töötajate arv ning gümnasiste tõmbab pigem IT.

Kuressaare ametikooli teabejuht Taavi Tuisk ütles, et noorte pealetung oli suurem 2009. aasta majandussurutise ajal ning siis lõpetas Kuressaare ametikoolis neli rühma ehitajaid. Pärast seda on kahanenud kutsekeskhariduse omandajate arv üleüldiselt ning ka ehitajaid massiliselt enam peale ei tule. Kuressaare ametikoolis õpib kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse ning ehitusviimistluse erialadel Tuisu andmeil tänase seisuga kokku 33 noort. Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitust õpib sellest õppeaastast ka kaks neidu. “Tüdrukud on sellel erialal vist küll esimest korda kümne aasta jooksul vähemalt,” sõnas teabejuht, nentides, et piigad saavad kenasti hakkama.

Arens Ehituse juhatuse liige Mart Loik tõdes, et ehitajate põud on tegelikult juba käes. “Seda mitte ainult ehituse alal, vaid igal pool, kus tuleb oma kätega tööd teha. Praegu on tööd firmas just juurde tulnud, aga töökäsi pole nii palju võtta,” rääkis ta. Loik lisas, et kui Eestist lähevad ehitajad parema palga peale Põhjamaadesse, siis Eestisse tuuakse omakorda ehitajaid näiteks Ukrainast.

Kuressaare Ehituse juhatuse liige Tõnu Toompuu tõdes samuti, et otsis suvel firmasse lisatöötajaid, aga kandideerijaid ei olnud mitte ühtegi. “Noored ei taha füüsilist tööd teha. See hakkab kooliajast pihta juba, noored vaatavad, kuidas kergemat tööd saada ning suurt osa mängivad arvutid ja nutitelefonid,” nentis Toompuu, kelle sõnul on noorte fookuses rohkem IT-sektor. Ehituses tuleks tema sõnul järjepidevalt üle kahe-kolme aasta võtta kogenud ehitusmeeste kõrvale ka paar noort, kes jooksvalt õppida ja ametialaselt areneda saaks.

Nii mõnigi ehitusmees on tõdenud, et Saaremaal ja mujalgi Eestis makstav palk on näiteks Soomes teenitavaga võrreldes küllaltki hädine. “Õige töömees teenib ka Eestis normaalselt. Elu peaks olema järjepidev. Praegu käiakse seal, kus teenitakse rohkem, vaadatakse Soome ja Rootsi poole ning eelistatakse liikuda. Ka nõudmised on suuremad,” rääkis Toompuu.

Põud puudutab tema sõnul samamoodi ka automaatikuid ja muid selliste erialade töötajaid, kus peab mõtlema ja midagi oma kätega tegema. “Mis saab kümne aasta pärast tööstustes, kus praegune tööjõud vananeb ja uut peale ei tule, ma ei kujuta ette. Üks võimalus on muidugi automatiseerimine. Aga ehitustöös niisugust võimalust paraku pole,” lausus Tõnu Toompuu.

Print Friendly, PDF & Email