Aleksander Sannik – sarmikas jõu- ja sõumees (5)

Möödunud sajandi esimesel poolel Eestis vägitükke teinud Saaremaa jõumees Aleksander Sannik (1883–1947) oleks tänapäeva jõujuurikate kõrval väljanägemiselt üsna tavaline vennike. Aga tema tööd tervislike eluviiside ja spordi propageerimisel on raske üle hinnata.

KENASTI KEERE: Sannik ree jalaserauda painutamas.
SAAREMAA MUUSEUM



“Ta paenutas oma käe ümber raudkeppe, purustas lihaste paisutamisega raudkette, väänas näppude vahel hõberublalisi ja vaskseid viiekopikalisi, hoidis silla-asendis oma rinnakorvil suure palgi või raudteerööpme peal 20 meest, ilma et sild oleks kokku varisenud,” kirjutab Sannikust Jaan Treufeldt.

Georg Lember kirjutab oma mälestustes, et Sannik painutas vankriratta vitsraua endale ümber kere, lasi rinnale asetatud raudkivi raske haamriga puruks taguda ja tagatipuks ei suutnud kaks paari hobuseid tema rinnal sõrmseongus kokkupandud käsi laiali tõmmata.

Kui suur ja vägev mees Sannik ikkagi oli? 1930. aastal märkis ta reklaamlehel oma pikkuseks 183 cm ja kaaluks 128 kg. Vanemas eas kaalunud mees isegi 152 kg. Kaasaegsed meenutavad, et vägilane oli teistest peajagu pikem, kuigi tolleaegsed fotod seda ei kinnita. Hiiglase mulje tekitas ilmselt mehe turjakus ja atleedi rüht. Kinganumber olnud mehel 44, kuid suure kaalu tõttu tulnud jalavarjud teha eritellimusel, kuna tavalised ei pidanud vastu.

Miks ikkagi Valjala vallas Ure külas Ure talus sirgunud talupoiss, kes noorpõlves oli vibalik ning jõu poolest silma ei paistnud, musklikasvatamise ja esinemislavade vastu huvi tundma hakkas?

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email