Tööstused: katkestustega on endiselt igavene jama (4)

Ootamatud voolukatkestused on Saaremaa toidutööstuste jaoks habemega lugu. Ometi oodatakse pikisilmi lahendust, sest voolukõikumine lõhub seadmeid, ei lase tööd teha ja tähendab lisakulusid.

RIKE KEERAB NÄSSU: Saare Leiva juhi Janar Vaima sõnul võib ootamatu voolukatkestus kerge vaevaga ära lõhkuda ka täiesti uue masina.
MAANUS MASING



Järjekordne “pimendus” tabas Kuressaare ja linna ümbruse kliente eile hommikul kella 6–7 ajal ning jättis vooluta tuhatkond klienti. Elektrilevi andmeil oli selle põhjuseks maakaabli lühis Sikassaare alajaama lähistel, mille tagajärjel alajaam välja lülitus. Kes sai elektri varem tagasi, kes hiljem.

Elektrilevi varahalduse sektori juhataja Taavi Janno sõnul uurivad nad alles rikke põhjust ja parandavad vea esimesel võimalusel. Seni varustab kliente vooluga teine alajaam.

Segav oli intsident aga nii eraklientide kui taas ka ettevõtete jaoks. Enamikul tööstustest läks sel korral küll õnneks, kuid probleem püsib.

Saaremaa Lihatööstuse tööd eilne rike õnneks suuremat ei seganud, kuid jant voolukatkestustega on tööstuse juhi Kristjan Leedo sõnul pidev. “Võib üsna kindlasti öelda, et pea iga kord, kui on katkestus, lakkab mingi seade töötamast,” tõdes Leedo.

Viimane ebameeldivam katkestuste jada, mis lihatööstust tabas, oli läinud kuul. Siis tuli järgemööda kuus väiksemat pingekõikumist, mille tulemusel läks rivist välja kaks masinat. Seadistada tuli neid pärast pool päeva, et need uuesti tööle hakkaksid. Seadmete juhtpaneelid kärssasid Leedo sõnul läbi ja terve osakonna töö oli häiritud.

Naabruses asuva Saaremaa DeliFoodi jaoks eilne rike täiesti valutult ei möödunud. “Katkestus oli õnneks meie jaoks suhteliselt varasel kellaajal ja toodangu kadu kaasa ei toonud,” ütles Saaremaa DeliFoodi tootmisjuht Marko Mägi. Küll aga venitas see tööpäeva alguse pea tund hilisemaks. “Seda tingituna tootmisliini uuesti käivitamise vajadusest,” selgitas Mägi.

Saare Leival läks eile samuti õnneks, kuid probleem on tööstuse juhi Janar Vaima sõnul tõesti endiselt ülal. “Jupp aega pole midagi hullu olnud, aga vahepeal oli päris hullusti,” rääkis Vaima. “Siis läks toodangut praaki ja pidime asja päästma.”

Viimased hullemad korrad nende majas jäävad tema sõnul õnneks sügisesse ja läinud suvesse. Siis oli vool majast läinud isegi mitu tundi järjest. “Kõik oleneb alati sellest, kus midagi juhtub. Kõik katkestused alati kõiki ei puutu, ükskord on ühes kohas rohkem, siis teises.”

Elektrileviga on katkestuste asjus kohtunud nii endise Kuressaare linna juhid, Saare maavalitsuse esindajad kui ka Saaremaa ettevõtjate liit. Muutunud pole aga midagi.

Kristjan Leedo

“Maakeeli öeldes on see üks igavene jama!” kurjustas Saaremaa lihatööstuse juht Kristjan Leedo, kelle sõnul läheb iga sellise katkestusega paar-kolm tundi raisku. See kõik on aga raha. “Inimesed ootavad, ei saa tööd teha, tooted ei saa õigeaegselt valmis – kõik on häiritud,” rääkis Leedo. “Ometi me maksame Elektrilevile, kes seda võrku peab haldama, ja mitte väikest raha, aga midagi ei muutu.”

Leedo möönis, et katkestused ei ole tavaliselt tõesti pikad, kuid just lühikesed sutsakad toovad endaga korraliku segaduse. “Kui arvutit järjest seinast välja tõmmata, siis jookseb see ka lõpuks kokku. Seadistused lähevad paigast,” näitlikustas ta olukorda. Mõeldamatu oleks igale poole ka UPS-e ehk voolu säilitamise seadmeid vahele panna.

„Probleem kestab juba nii kaua, et kõik jutud on jäänud üheks suureks mulliks,” leidis Kristjan Leedo.

Võrgu haldaja, Elektrilevi varahalduse sektori juhataja Taavi Janno sõnul mõistavad nad nii ettevõtete kui ka koduklientide pahameelt, kuid selgitused ei tee toimunud rikkeid olematuks.

“Võrgu arendamine ja töökindlamaks tegemine on aga pikaajaline protsess, mis ei lahene päeva pealt,” sõnas Janno. Saaremaa ja terve Eesti võrku investeerimine on tema sõnul protsess – iga uus alajaam ja liinijupp teeb võrku kindlamaks. “Rikete arvu vähenemine aasta-aastalt annab kindlust, et investeeringud on läinud õigesse kohta ning oleme õigel teel.”

Nagu mujal Eestis, nii on ka Saaremaal rikete arv aasta-aastalt vähenenud. Eestis ligi 35% ja Saaremaal 50%. Seega pole siinne võrk Janno sõnul võrreldes ülejäänud Eestiga kehvemas seisus.

Ilmast mitteolenevate rikete põhjused on aga üle Eesti sarnased. Enamasti on kurjajuureks amortiseerunud võrgu osad – alajaamad või liinid, milles vanuse tõttu võib võrreldes uuemate seadmetega rohkem rikkeid esineda. Harvem esineb rikkeid, mida on põhjustanud kaevetööd. Samuti võib põhjus peituda põhivõrgu haldaja Eleringi võrgus, mis mõjutab otseselt ka Elektrilevi kliente.

Elektrilevi teeb Janno kinnitusel tööd selle nimel, et rikkeid vähendada. Selleks investeeritakse igal aastal üle Eesti kuni 100 miljonit eurot. Saaremaa võrgu arengusse on viimastel aastatel investeeritud üle 10 miljoni euro. Mullu valmis piirkonnaalajaam Läätsal ja tööd käivad Valjala, Leisi alajaamades.

Lähiaastate investeeringute kavas on suurematest objektidest veel Sikassaare–Nasva, Läätsa–Mõntu ja Leisi–Läätsa liinide uuendamised ning Sikassaare alajaama trafode vahetus.

Print Friendly, PDF & Email