Saaremaa arenduskeskus muutuste tuules (14)

Piret Pihel

“Saaremaa arenduskeskus (SAK) on erinevate nimede all tegutsenud juba varsti ligi veerandsada aastat. Juubelit plaanime tähistada järgmise aasta oktoobris. Nüüd on taas aeg teha restart ja uus algus,” kirjutab Saaremaa arenduskeskuse juht Piret Pihel.

Teatavasti oli SAK maavalitsuse loodud sihtasutus, lihtsamalt öeldes riigi oma. Maavalitsused on oma töö lõpetanud, nende ülesanded on laiali jagatud – valdavalt omavalitsustele, ka maavalitsuse hoone koos arenduskeskuse majakesega on läinud Saaremaa vallale.

Selleks, et kõik sujuvalt üle anda ja ükski oluline tegevus ei katkeks, oleme loonud koostöös Saaremaa ja Muhu vallaga uue sihtasutuse – Saare arenduskeskus. Tänaseks oleme algatanud kahe sihtasutuse ühendamise, ühinemislepingu on mõlema nõukogu heaks kiitnud. Üle lähevad kõik lepingud, sh ka töölepingud.

Just inimesed on need, kes kannavad selle asutuse väärtust. Julgen kinnitada, et nii head ja tarka meeskonda on kahju maha jätta. Oleme viimaste aastate jooksul kahel korral tunnistatud üleriigiliselt parimaks maakondlikuks arenduskeskuseks. Igal aastal oleme saanud tunnustuse mõnes valdkonnas, näiteks mullu kuulutati parimaks ettevõtluskonsultandiks meie Tiia Naagel, kes nõustab alustavaid ettevõtjaid. Urmas Treielilt saavad tuge juba tegutsevad ettevõtjad ja ta pakub teenust ka väljaspool meie maakonda – Hiiu- ja Läänemaal. Ettevõtluse ja tööhõivekava tegevusi koordineerib Rainer Paenurk. SAK-i raudvara on kindlasti Helje Pent, kes on töötanud arenduskeskuses aegade algusest saati – alati vastutulelik, tubli ja olen kindel, et kodanikuühenduste valdkonnas parim. Noorte ettevõtluse edendaja on Triin Arva, kelle eestvedamisel on Saaremaa Päikesest saanud massiüritus, mis on jõudnud praktiliselt kõigisse maakonna koolidesse. Tänavu toimus üritus juba üheksandat aastat.

Kuidas siis edasi?

Oleme koos kolleegidega pannud paika fookused alanud, 2018. aastaks. Üks olulisemaid suundi on saada riigi käepikendusest omavalitsuste arendusorganisatsiooniks. See eeldab tarku kokkuleppeid ja koostööd.

Ettevõtlusvaldkonnas on meie eesmärk, et Saare maakond oleks jätkuvalt üks Eesti ettevõtlusaktiivsemaid piirkondi, kus on olemas vajalik tööjõupotentsiaal ja ettevõtjad suudaksid maksta keskmist palka, mis ei erine enam kui 10% riigi keskmisest. Selleks plaanime tervet hulka nutikaid tegevusi.

Kui veel mõni aeg tagasi pidasid ettevõtjad üheks olulisemaks teemaks ühendusi, siis nüüd on juba mõnda aega nende selge sõnum, et suurim arengut takistav asjaolu on tööjõupuudus. Üle on vaja vaadata haridusasutuste pakutav, sh eriala-, ümber- ja täiendõppe võimalused, ning viia need ettevõtjate soovidega vastavusse. Tööstussektor vajab insenere, arendajaid, oskustöölisi ja mitte ainult madalapalgalisi lihttöölisi. Lähiaastate teemaks tõuseb ilmselgelt ka välistööjõu värbamine.

Ühe esikoha peame loovutama – riigi madalaim keskmine palk ei sobi kokku saarel valitseva keskmisest kõrgema elukallidusega. Meenutuseks olgu öeldud, et veel enne viimast masu oli meie maakonna keskmine palk üks riigi kõrgemaid.

Meie potentsiaal on tööstuses, eelkõige eksportivas tööstuses. Viimase kolme aasta tulemused näitavad kolmekordset ekspordikasvu, samal ajal on käibekasv olnud poole väiksem. Tööstussektor suudab ka maksta maakonna keskmisest kõrgemaid palku.

Uusi väljakutseid võtavad üha enam vastu kodanikuühendused. Just nende eestvedamisel on loodud Edukontor, tänavafestival, tänavapiknik. Koostööklubi on vedamas tarkade töökohtade teemat, paljud aktiivsed kodanikuühendused maapiirkondades võtavad üle kohalikku elu edendavaid rolle ning on saanud kodukoha olulisteks identiteedikandjateks. Selle kõige toetamisel saab samuti arenduskeskus õla alla panna.

Loomulikult jätkab arenduskeskus oma tavapäraste teenustega – oodatud on nii alustavad kui ka tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühendused ja sihtasutused, aga ka üksikisikud oma ideedega. Vähemalt esialgu jätkab arenduskeskus samas majas ja samade konsultantide, projektijuhtidega.

Kui uus algus, siis täiega

Saare arenduskeskuse uue juhataja konkurss on välja kuulutatud. Paljud küsivad, et miks mina ei jätka arenduskeskuses.

Esimene põhjus on asjaolu, et kui juba uus algus, siis olgu täiega. See on loogiline hetk anda kellelegi teisele uus võimalus arendustegevuste juhtimiseks. Kümme aastat on karjääris pikk aeg. Kusagil sealmaal ilmselt õpitakse nautima mugavustsooni mõnusid. Usun, et selline olek ei oleks mulle loomuomane. Uued väljakutsed Eesti suurimas vallas – need on võimalused just siin ja praegu. Egoistlik vaatenurk on mul samuti olemas – iga uus amet arendab inimest isiksusena ja selles tuules plaanin veel ühe eluharidusdiplomi omandada.

Print Friendly, PDF & Email