Võtame ümbrikupalga saajad pihtide vahele? (4)

Foto: Shutterstock

Mida tooks kaasa see, kui tulevikus karistataks mitte ainult ümbrikupalga maksjaid, vaid ka töötajaid, kes ümbrikupalka vastu võtavad?

“Maksuamet mängib mõttega hakata karistama ümbrikupalga maksjate kõrval ka töötajaid, kes ümbrikupalka vastu võtavad,” kirjutas Äripäev möödunud neljapäeval. (“Ümbrikupalga vastuvõtja enam puhta nahaga ei pääse”, ÄP 4.01). Selle idee käis Äripäeva raadiosaates “Poliitikute töölaud” välja rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov. Tema sõnul on teada, et majandusel läheb hästi ja töökäsi on puudu, mistõttu ei tohiks töötajatel olla probleemi leida töökoht, kus palka makstakse ausalt. Kui suur on ümbrikupalkade probleem Saaremaal ja millised on saarlaste võimalused teise tööandja juurde minna?

Aivar Sõrm, majandushuviline saarlane:
Paar aastat tagasi käis kampaania ümbrikupalkade vastu võitlemiseks, kus maksu­amet käis päris paljudes kohtades kohapeal. Minu mäletamist mööda ka Saaremaal, ka toitlustus- ja ehitusettevõtetes.

Kindlasti on saarlased rohkem sunnismaised, oma tööandja juures kinni ja nende valikud on väiksemad, aga meie mastaabis ei ole ümbrikupalga maksmine nii suur ja raske probleem.

Eestis võib see kuskil veel probleem olla, aga ma ei arva, et nõuab mingeid eraldi samme. Mulle tundub, et ümbrikupalga saajate koguarv on ikka päris oluliselt, vähemalt tööandjate vaatevinklist, vähenenud. Arvan, et mustalt maksmine on vähenenud ka seal, kus seda võis varem olla: toitlustuses, turismiteeninduses, ehituses mingil määral.

Elu ise sunnib nii inimesi kui ka tööandjaid minema legaalset rada. Selles mõttes ma küll ei näe, et selleks peaks veel mingeid täiendavaid samme hakkama astuma.

Olev Martinson, maksu- ja tolliameti Kuressaare büroo juhataja:
Arvan, et mida väiksem maakond – mitte ainult Saare maakond – ega see ümbrikupalkade maksmise probleem seal võib-olla nii terav ole. Ilmselt on see maakondades väiksem probleem kui pealinnas.

Kui selline muudatus tuleb, siis 1. jaanuaril 2019 ja see eeldab ikkagi seadusemuudatust. Kui – rõhutan “kui”, sest seadusemuudatus pole rahandusministeeriumist isegi veel välja läinud – tuleb seadusemuudatus, siis ei tehta vahet, on see Saaremaal, Võrumaal või Tallinnas. Seadus kehtib igal pool. Seda küll, et inimesel on valikuvõimalused, kuhu tööle minna, Tallinnas suuremad.

Seda, et tuleks ikka ausalt tööl käia, mitte ümbrikupalka saada, on maksu- ja tolliamet toonitanud ning sellele tähelepanu juhtinud juba aastaid. Kas aga midagi otsustavat nüüd seadusemuudatusse tuleb, seda on natuke vara öelda.

Kas tuleks karistada ka ümbrikupalga vastuvõtjaid – mida me mõistame karistuse all? Mingit trahvimääramist mina küll esialgu vajalikuks ei peaks. Küll aga seda, et inimene mustalt saadud raha, ümbrikupalga, deklareeriks. Ka praegu on olemas võimalus “muu tulu, millelt pole tulumaksu kinni peetud”, deklareerida. Selle kohustuse võiks küll seadustada – et inimene deklareeriks mustalt saadud raha tuluna, millelt ei ole makse makstud.

Urmas (nimi muudetud), Soomes töötav saarlasest ehitaja:
Ma ise töötan juba aastaid Soomes, aga mul on Saaremaal ehitusvaldkonnas töötavaid tuttavaid, kes saavad ümbrikupalka. Ministeeriumi ametnikul on kerge öelda, et kui see ei sobi, saab ju uue töökoha otsida. Kuna Saaremaa on nii väike, siis see ikka nii lihtne ei ole, et mine, kuhu tahad. Ehitus­firmade bossid ju kõik suhtlevad omavahel. Ma ei tea, mis siis üle jääb, kui ümbrikupalka ei taha saada – mandrile või välismaale minna?

Print Friendly, PDF & Email