Saaremaa vald ei võta üle maakondlike tunnustuste jagamist ja seega kaovad valdadeülesed äramärkimised.
Varem toimus vabariigi aastapäeva paiku üle maakonna mitmeid vastuvõtte. Pea igas vallas tehti oma ja kõige krooniks oli maavanema vastuvõtt. Seal jagati pidulikult alguses teeneteplaate ja alates 2015. aastast vapimärke.
Nüüd on valla pidulik vastuvõtt 23. veebruaril Kuressaare spordikeskuses. Saaremaa valla meedia peaspetsialisti Kristiina Maripuu sõnul on vastuvõtt Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tõttu veidi suurem ja uhkem.
“Suurusjärk on 350 inimest koos kaaslastega,” vastas Maripuu küsimusele, kui palju inimesi vastuvõtule kutsutakse. Võrdluseks võib tuua, et Kuressaare linnapea iga-aastasel uusaasta vastuvõtul oli see arv 225 inimest koos kaaslastega.
Maripuu sõnul saavad vastuvõtu kutse näiteks vallavolikogu liikmed, hallatavate asutuste juhid, valla osalusega sihtasutuste ja äriühingute juhid, osavallakogude ja kogukonnakogu esimehed, koostööpartnerid, meedia esindajad, ettevõtjad. Täielik nimekiri on pikem.
Senist maavalitsuse laadis tunnustuste jagamist vallal kavas ei ole. ”Maakondlikku tunnustust Saaremaa vald asendada ei saa, seda võiks kommenteerida riigi poolt,” märkis Maripuu.
Kuressaare linna tunnustusi jagatakse eraldi 19. jaanuaril Kuressaare raekojas.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Miks on vaja seda arutut raiskamist! Kutsume hiidlased ka pidulauda!
Maakondlikku tunnustust Saaremaa vald asendada ei saa ja Riik on “seda” juba kommenteerinud — omavalitsusliidud saavad täita ka neid maavalitsuse “funksioone”. Saaremaal hävitati aga seoses enamus omavalitsuste hävitamisega ka Saaremaa Omavalitsuste Liit.
Siin merega piiratud omavalitsustes mindi teiste maakonnafunktsioonid (maakonnaplaneeringud, -arengukavad, -strateegiad, jne)täitmisel aga teist teed — sisuliselt EASi piirkondliku harukontori “SA Saaremaa Arenduskeskuse” asemel lõid Kuressaare linn(enne likvideerimist) ja Muhu vald Sihtasutuse Saarete Arenduskeskus, mis täidab nüüd neid maavalitsuse funktsioone.
“Lahendus” tunnustamise probleemile on ka väga lihtne ja selleks saab Saaremaa vallast päris mööda minna, kui Muhu ja Ruhnu kasvõi pulli pärast moodustavad Saaremaa Omavalitsuste Liidu — selleks on vaja maakonna omavalitsuste enamust ja kaks on enamus kolmest. :)
PS. Kuidas aga tekkis see “Kuressaare linnapea iga-aastane uusaasta vastuvõtt”?
Lihtne, tegelikult oli kogu aeg “Kuressaare linnapea ja volikogu esimehe vastuvõtt” aga viimane Kuressaare volikogu esimees ei viitsinud ennast mitu viimast aastat lihtsalt kohale vedada.
Kui kataks kõigile valla elanikele pika pidulaua lossi tänavale, saaksid tuhanded sellest osa võtta, pole paha ka terve lossihoov.
Arutu raiskamine jälle äravalitutele :( Milleks neid vastuvõtte korraldatakse ? Parem võiks tõesti teha sellise ürituse, millest saaks osa tuhanded ka “tavainimesed”.
äi tule. pole mool asja ümber ilma kolada.
Said ju koondamisrahad kätte. Tehku n.n. vallavanemad ning volikogu esimehed ise pidu ja oma raha eest.
Olen ikka mõelnud selliseid lugusid lugedes, et millal saab sellest kõigest osa ka tavaline tööinimene, see kes teeb ära kõik selle lihttöö, ilma milleta ka kuidagi ei saa, koristajad, majahoidjad, katlakütjad, kalmistuvahid jne. …. Ja ka need on inimesed, kes ei tööta olude sunnil, et kas siis on haiged, ei ole tööd leidnud või elu hammasrataste vahele jäänud. Ometigi valla kodanikud, eriti maal elavad, sest linnas võimalusi siiski veel on. Mida rohkem me lihtsa töö tegijat hindame ja tunnustame, seda parem tulemus ka tööle. Kuid nii kurb kui see ka pole, selliseid tööandjaid on väga vähe, Ja siis imestame, kust küll tuleb see rahulolematus inimestel. Iga inimese panus on väärt tunnustust!
Tehku oma rahaga neid vastuvõtte,
pärast inisevad raha pole,
et puudega jne… abituid toetada!
Jäle
No kull see”Volli” on ikka tark.Peaks järmistel valimistel saatma riigikogusse.Kuidas üks inimene tahab sellist jura suust välja ajada.
Sa ajad ju täitsa riigivastast juttu, sihukestel pole ju midagi korralikku selgagi panna!
Reedale teadmiseks, et meil Saaremaal on üks vald, üks vallavanem ja üks volikogu esimees.
Tüüpiline – pange jah oma uhked kostüümid selga ja minge eputama, muud te ei oska maksumaksja rahaga peale hakata.
700 kutsutut….. appike, kas tõesti südametunnistus neil kõigil puudub…, inimesed on vaesed, haiged ja kes töötavad end haigeks, tõesti pole selle maksumaksja rahaga muud teha kui korke lakke lasta ja klaase kokku lüüa, mis inimesed te küll olete,häbi peaks olema. Kui palju on abivajajaid, nälgas lapsi ja peresid, tööta inimesi, kes oma haiguse pärast ei saa töötada… lihtsalt kohutav, mis inimesed nendes valdades on, sõnadest jääb puudu…
Oh seda head veneaega….. siis oli raha ka lihtsate ja tavaliste töötegijate jaoks…. oi kui vägevad kolhoosi lõikusepeod korraldati, lauad olid lookas…. ühesõnaga austati lihtsat tööinimest :)
Tõepoolest, tehke siis nüüd üks kõva pralle, kutsuge kogu rahvas kohale! Kõik niikuinii ei tule, õigemini enamus ei tule! Aga need, kes tulevad, las lakuvad ja prassivad, kuni kokku kukuvad! Ja siis aitab sellistest poosetamistest ja labrakatest, lõpp ja kõik!Sest need, keda tavaliselt kutsutakse pole küll kuidagi paremad mittekutsututest! Aga, kui on riigi juubel, siis on see kõigile ühtmoodi tähtis!
24.veebruaril,Madisepäeval, vabariigi 100. sünnipäeval, võiks vald ikka ka meile kõigile korraldada võikese pralle kringli ja kohviga.
No siis kutsutakse ju köik saarlased peole Mis siin viriseda ,tuleb vaid kutset oodata
Meil ju puhta uus suurte kogemustega kultuuri boss, ostu- ja müügispetsialistid, võib olla, et oskavad ja suudavad nende suurte rahadega ka midagi vallarahvale korraldada!
Pange oma võimed proovile ja näidake, mida suudate!
Juba 11 päeva on kehtinud “Maakondade teenetemärkide kehtestamine” kaasajastatud redaktsioon, mis ütleb:
…3. peatükk TEENETEMÄRGI ANDMINE, KANDMINE JA ÄRAVÕTMINE
1. jagu Teenetemärgi andmine
§ 16. Teenetemärgi andmine
(1) Teenetemärkide korraline andmine toimub üks kord aastas – 24. veebruariks, iseseisvuspäevaks, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Erakorraliselt võib teenetemärgi anda ka muul ajal.
(1′) Teenetemärkide andmist korraldavad omas maakonnas vastava maakonna kohaliku omavalitsuse üksused ühiselt (edaspidi kohalikud omavalitsused), eelkõige läbi kohalike omavalitsusüksuste liidu või muu ühiselt asutatud juriidilise isiku (edaspidi kohalike omavalitsuste ühendus).
[RT I, 23.12.2017, 34 – jõust. 29.12.2017]
(2) Igal isikul, samuti asutusel on õig…
https://www.riigiteataja.ee/akt/123122017038#para16
Jura on:
…Senist maavalitsuse laadis tunnustuste jagamist vallal kavas ei ole. “Maakondlikku tunnustust Saaremaa vald asendada ei saa, seda võiks kommenteerida riigi poolt,” märkis Maripuu. …
Riik ei pea siin midagi kommeteerima!
Elas vallas vallaonu
keset rahvast noori, vanu.
Vallamaja lipu all
tööruum tal sügaval.
Liginesid suured pühad.
Vett täis põllud, vett täis luhad.
Vallarahval kibe töö –
Pidu käes on üle öö.
Madis ise jooksis poodi,
ostis pärmi seitse loodi,
hakkas õlut pruulima,
Miša saiu voolima.
Kui siis algas kallis püha,
laual kannus õlu viha,
süldikausse rida pikk,
vorstirõngas kõverik.
Tuli kokku külalisi,
karvaseid ja sulelisi –
lendas vares, harakas,
kull ja kaaren nupukas.
Vantsis uhkelt karuhärra,
jalgsi tuli sotsihärra,
kesik rõngas sabaga,
orav kikkiskõrvaga.
Joostes tuli väle põder,
Hiljaks jäi veel reinuvader.
Siis kõik lauda istusid,
pidurooga maitsesid.
Karu imes mesijooki,
sots see rüüpas õllejooki,
vares mune krõbistas,
Mart sääl sülti lobistas.
Kesik limpsis rokasuppi,
orav näris vorstijuppi,
kaarnal kapsapirukas,
Kullil lihaviilukas.
Aeti juttu, tehti nalju,
lauldi, joodi õlut palju, –
uimane ju karu pea,
teisedki ei piiri pea.
Jänes tantsis, õlletujus
siili käpa peale vajus.
Siilikene kiljatas –
linnupere ehmatas.
“Mis sa kilkad, nõelakera!”
tõstis kuri kaaren kära.
“Ole vait, va pigilind,
siin ei keegi karda sind.”
Riiu sekka segas karu, –
joobnult pole kelgi aru,
näitas hambaid rebane,
puskles põder vagane.
Vallarahva raskeks mureks
riid läks viimaks väga suureks,
kausid, tassid lendasid,
Kisklejad vaid undasid.
Kui siis viimaks lõppes tüli,
siili kasuk lõhki oli,
karul katki kistud vest,
reinul kadund kõrvalest.
Oraval ei olnud saba,
kesik otsis karku taga,
sots see paistes nokaga,
põder jäigi lonkama.