Priit Sepp ja Kent Puiestee – politseinikud, kes ei karista (4)

MITTE HARILIK PATRULL: Piirkonnapolitseinike töö ei ole karistamine, vaid piirkonna probleemide lahendamine. Vasakul Priit Sepp, paremal Kent Puiestee.
Foto: MAANUS MASING

Jaanuarikuust asus Kuressaare politseijaoskonnas tööle kaks piirkonnapolitseinikku, kelle ülesanne pole karistada, vaid oma piirkonna kogukondades probleemide tuumani jõuda ja piirkonnas rahu hoida.

Uuest aastast sai mitu Saaremaa piirkonda eraldi piirkonnapolitseinikud, kes kogukonnaelul silma peal hoiavad ja jälgivad, et kohalike piirkondade sisekliima ei kääriks.

“Uued vanad” tulijad on Kent Puiestee ja Priit Sepp, kelle jaoks pole politseitöö võõras.

“Lõpetasin 2009. aastal politseikooli, olin seejärel kaks aastat Kuressaare piirkonnapolitseinik ja sellest ajast alates kriminaaluurija, kuni nüüd siis piirkonnapolitseinikuks sain,” rääkis Priit Sepp, kelle vastutusel on Valjala, Leisi ja Pihtla piirkond.

Uurijaameti kõrvalt sai Sepp politseikolledžist kõrghariduse ja astus magistriõppesse. “Ainult lõputöö on veel kirjutamisel,” sõnas Sepp.

Pärast mitmeaastast uurijatööd on Sepp piirkonnapolitseinikuks saamise üle õnnelik ning märkis, et selle tööga kaasneb märksa rohkem liikumist ja suhtlemist. Ta ütles, et uues rollis on oluline leida viise, kuidas ise kohaliku rahvaga kontakti saavutada ja nende jaoks olemas olla.

Ühe hea näitena tõi ta liikumise “Turvaline küla”, kus kogukondadega saadakse kokku ja arutatakse kohalikke probleeme, kuid nähtaval olemiseks ja kontakti hoidmiseks tuleb endal pidevalt variante otsida. “Võiks isegi öelda, et piirkonnapolitseiniku töö sarnaneb mingis mõttes sotsiaaltööga,” märkis Sepp.

Liikuvama töö üle tunneb rõõmu ka Kent Puiestee, kellel tööstaaži juba ligi 13 aastat ning kes hoiab silma peal Ruhnu, Abruka, Kaarma ja Mustjala kogukonnal.

“Pärast politseikooli lõpetamist olin mõnda aega Tallinnas patrullis, seejärel poolteist aastat majanduskuritegude uurija. Edasi seitse aastat märulipolitseis ning 2010. aasta paiku olen ka Kuressaares aasta aega patrullis olnud,” rääkis Puiestee.

Lisaks on ta lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja viimased aastad leiba teeninud juristina. Puiestee tõdes, et juristiametis tuleb tihti ja palju kontoris istuda, kuid temale meeldib liikuda ja rahvaga kontakti hoida, mistõttu uue töö iseloom temale ka suuresti sobib.

“Piirkonnapolitseiniku töö on kogukonna piirkonnas nähtaval olla ja inimestega suhelda ning sealseid probleeme lahendada. See ei ole patrullimine ega väärteomaterjalide koostamine, vaid oluline ongi see, et piirkonna inimesed teaksid, kes on nende piirkonnapolitseinik, ja meie teaksime, kes on meie piirkondade inimesed,” märkis Puiestee.

Näiteks tuleb piirkonnapolitseinikul teha järelpärimisi tema piirkonna koduvägivalla juhtumite osas ja kontrollida, kas olukord on stabiliseerunud, ning vajadusel välja selgitada, mis täpsemalt pingeid tekitab.

Kent Puiestee lisas, et kui kriminaalpolitsei tegeleb kuritegude uurimisega ja patrullid väärtegude menetlemisega, siis piirkonnapolitseinikelt on karistav roll ära võetud. “Meie ülesanne on välja selgitada, miks mingi probleem on tekkinud ja selle lahendamisele kaasa aidata, seega teatud sotsiaaltöö aspekte võib siin tõepoolest leida,” nentis ta.

Print Friendly, PDF & Email