Siiri maailm on ilus ja hea

Saaremaa vähiühingu teabetoa nõustaja Siiri Rannama sõnul on töö vähki põdevate inimeste ja nende lähedastega talle õpetanud, et kallid inimesed ja iga uus päev on kingitus, mille eest tänulik olla.

EI OLE VAJA PELJATA: Siiri Rannama julgustab vähiga võitlevaid inimesi ja nende lähedasi teabetuppa sisse astuma. Võib-olla on just see õige koht ja keegi vabatahtlikest õige inimene, kellele öelda välja mõtted, millest pereliikmetele rääkida ei taha või ei saa.
MAANUS MASING

Siiri on veendunud, et vabatahtlikku ühiskondlikku tööd sisemise motivatsiooni või missioonitundeta kaua teha ei saa. “Mina teen seda vähipatsientide ja nende lähedaste pärast, keda, usun, et saan aidata,” ütleb ta.

Ka Siiril endal on selle haigusega isiklik kokkupuude olnud – ta kaotas oma ema vähile viis aastat tagasi. “Mul oli kuldne ema. Lahke, leebe, armastav. Temalt sain teadmise, et kauneim võimalik kink, mida teha saame, on pühendatud aeg.”

Siiri tunnistab, et tunneb siiani teravat puudust igapäevastest vestlustest emaga, tema õpetustest ja naerust. “Tema kaotusega kadus meie ilmasammas, kuid austusest ema vastu õppisime aja jooksul iseendi ilmasambaiks saama.”

Siiri sõnul õpetas ema teda perekonda väärtustama, omasid hoidma ja pingutama selle nimel, et kodu oleks pereliikmetele turvaline, helge paik.

“Kui olen oma lapsele pooltki niisugune ema, nagu oli minu ema mulle, on mu lapsel õnnelik lapsepõlv,” lausub Siiri. Just selle pärast ei saanud Siiri nõustuda, et ema lahkumine oli lihtsalt üks mõttetu vähisurm.

“Mu enda ja oma õdede pärast oli see kaotus vaja pöörata millekski, millest sünnib kellelegi midagi head,” räägib Siiri. See oli põhjus, miks Siiri Saaremaa vähiühingule vabatahtlikuna appi läks.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest

Print Friendly, PDF & Email