Riik ei hüvita väärtusliku põllumajandusmaa piiranguid

Riik ei kavatse hüvitada väärtusliku põllumajandusmaa piirangutega kaasnevaid kulusid ega näe ette võimalust väärtusliku põllumaa vahetamiseks või väljaostmiseks riigi poolt.
Sellise sisuga vastuse sai maaeluministeeriumilt oma märgukirjale vandeadvokaat Rainer Kuulme.

Ministeeriumile saadetud märgukirjas viitas Kuulme põhiseadusele, mille kohaselt on omand puutumatu ja omanik võib oma varaga vabalt ümber käia.

Menetluses oleva seadus­eelnõuga kavatseb riik aga eraomanike õigusi piirata, kuivõrd maaomanik tohib väärtuslikku põllumajandusmaad kasutada ainult põllumajanduslikul otstarbel.

Maaeluminister Tarmo Tamm vastas, et kavandatavad kitsendused piiravad küll põhiseadusega kaitstud omandipõhiõigust, kuid tegemist on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigusega, mida on legitiimsetel põhjustel võimalik riivata. Eelnõus toodud kitsenduste eesmärk ongi väärtusliku põllumajandusmaa kaitse, mis näiteks üldplaneeringu kaudu ei ole seni olnud tulemuslik.

Samas ei ole väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamise, selle metsastamise või maa sihtotstarbe muutmise keelud absoluutsed ja lõplikud. Äärmise vajaduse korral saab ehitada ka väärtuslikule põllumajandusmaale, kuid seda üksnes põllumajandusameti loal. Ka juhul, kui väärtusliku põllumajandusmaa kasutuselevõttu nõuavad avalikud huvid, võib valdkonna eest vastutav minister sellise üldplaneeringu heaks kiita.

Väärtuslikust põllumajandusmaast tulenevaid piiranguid riik maaomanikele hüvitada ei kavatse. Väärtuslikuks põllumajandusmaaks on üksnes maatulundusmaa haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvik ja ükski omanik ei saa eeldada, et ta võiks sinna vabalt ehitada või seda mingil muul moel kasutusele võtta.

Ka praegu rakenduvad maaomanikele piirangud või kohustused, mida keegi ei hüvita. Näiteks piirangud, mis tulenevad planeeringumenetlusest ja sellega kaasnevast võimalikust keskkonnamõju hinnangust. Arvukalt kitsendusi ja nõudeid tuleneb ehitusseadustiku rakendamisest või kohaliku omavalitsuse heakorra eeskirjast jne.

Ka ei kavatse riik hüvitada eraomanikele kulusid, mis kaasnevad nõudega mitte lasta väärtuslikku põllumajandusmaad näiteks metsastuda. Suure osa nende maade kohta makstakse ühtset pindalatoetust, mille üks eeldus on maa põllumajanduslik hooldamine. Seega on loodusliku metsastumise ärahoidmisega seotud kulusid hüvitav meede juba olemas.

Riik ei pea võimalikuks ka väärtusliku põllumaa vahetamist või väljaostmist, sest uus seadus ei piira selle maa sihipärast kasutamist.
Ain Lember

Print Friendly, PDF & Email