SA Lääne-Saare Kultuur nõukogu liikmed heidavad Saaremaa vallavalitsusele ette nende infosulgu jätmist seoses Lümanda keskusehoone remonditööde edasilükkamisega.
“Selline asjaajamine, kus asjasse puutuvad isikud saavad lugeda planeeritavaid tegevusi läbi ajakirjanduse (“Lümanda keskusehoone ehitus lükkub tulevikku”, SH 4.01 – toim), ei näita küll uut ja edukat algust,” seisab vallavanem Madis Kallasele ja vallavalitsusele saadetud kirjas.
Sellele on alla kirjutanud vallavolikogu liige ja SA Lääne-Saare Kultuur nõukogu esimees Andres Tinno ning nõukogu liikmed Urmas Lehtsalu ja Tõnu Munk.
Nad uurivad, kas on muudetud Lääne-Saare vallavolikogu otsuseid, milles on käsitletud Lümanda keskusehoone rekonstrueerimist. Samuti tahavad nad teada, kas oleks normaalne, et SA Lääne-Saare Kultuur tegevust käsitledes kaasatakse ka SA nõukogu, või on nad hoopis tagasi kutsutud.
“Kui jah, siis oleks viisakas informeerida, et saaks oma positsiooni antud küsimuses selgeks,” märgivad mehed.
Madis Kallas ütles, et esmaspäeval on koosolek, kus on kohal ka sihtasutuse inimesed koos ehitaja esindajaga. “Igal juhul tahame me Lümanda rahvamaja valmis ehitada,” kinnitas ta Saarte Häälele.
“Praegu on pigem küsimus selles, et me sooviksime seda teha 2019. aastal. Kohalik rahvas oli sellega nõus ja nad peavad oluliseks, et maja tuleks korralik. Olen meelestatud positiivselt, sest olen rääkinud nii ehitajaga, kellega on leping, olen rääkinud sihtasutuse juhiga, olen rääkinud Lääne-Saare endiste juhtidega ja praeguste ehitusjuhtidega ning arvan, et asi läheb hästi.”
Madis Kallas möönis, et kiirete aegade tõttu ei ole ta jõudnud kõigiga kohtuda niipalju, kui oleks tahtnud ja seepärast ei näe ta ühtegi probleemi.
“Nõukogust tulnud küsimustele vastan ma pärast esmaspäevast koosolekut ja kindlasti helistan ka Andres Tinnole, sest on oluline, et kõik saaks normaalselt lahendatud,” lausus vallavanem.
Töötajad lootsid parimat veel nädal tagasi
Veel detsembri lõpus tegid Madis Kallasele pöördumise Lümanda kultuurimaja direktor Ulvi Põld, põhikooli direktor Liia Raun, raamatukogu direktor Urve Vakker ja spordijuht Urve Vakker, noorsootöötaja Marie Köster ning halduse peaspetsialist Ilmar Antov.
Pöördumises öeldakse, et Lümanda kultuurimaja (Lümanda keskushoone), mis tulevikus võiks kanda nime Lümanda maja, on Lümanda piirkonna süda. Kõikide osapoolte ühisel arutelul 22. detsembril saavutati kokkulepe võtta maja renoveerimisel aluseks arhitekt Hannes Koppeli väljapakutud uued eskiislahendused. Järgnevalt soovitakse jõuda hoone projekteerimiseni ja ehituseni hiljemalt 2019. aastal.
“Soovime, et uues renoveeritud majas saaks tööd jätkata kultuurimaja, Lümanda kogukonna ja kooli spordisaal koos seda teenindavate ruumidega, raamatukogu, noortekeskus, Lümanda kogukonna teeninduspunkt, jõusaal, pühapäevakool, Lümanda seenioride seltsing, bändikool, planeeritav kooli söökla. Soovime kaasata projekti ka Lümanda maja ümbritseva ala koos pargi ja Lümanda kooli õuealaga,” seisab pöördumises.
Vallavanem ei tunne ilmselt Äriseadustikku. Ja nagu näha ei näe ta selles ka probleemi. Nii pikalt ei purjeta. Vabandust, saavutusteta kümnevõistleja võib, sest siis kui teadmisi jagati oli ta ju trennis
No ja kus see Maastik siis nüüd kadunud on?
Lubas 300 tuhat lisaks veel korraldada, et lükkame aga edasi, uue vallaga saame suurema ja parema :D
Nii palju siis lubadustest. Ei saanud enne, sest raha ei olnud, aga nüüd saame veel vähem.
Pole seda remonti vaja, teiseks selline käitumine valla poolt on Lääne-Saare vallale omane, enamus tegijad sellest vallast, nii et mida te kallid valijad selliselt vallavalitsuselt tahtsite? -nad ei ole enne inimesi kuulanud, et hakkavad nüüd hoogsasti midagi-kedagi kuulama? Soojad kohad käes ja teiste valimisteni pole neil teist, kallis Lümanda rahvas, sooja ega külma.
Enamus ikka linnast ja tundub et Kihelkonna mees Kallas ikka Lümanda omasid ei kannata
Kuidas puutuvad Munk, Lehtsalu ja Tinno täna Lümanda Keskusehoone tulevikku ? Nende valitsemisaeg, kus teerulliga kohalike arvamusest üle sõideti on loodetavasti igavesti läbi. Tinno soovis lammutada arhitektuurimälestise ja suruda hoone mahu pea poole võrra kokku. Noortekeskus pidi aga niiskesse keldrisse vajuma. Projekteerimis-ehitushange Lääne-Saare moodi, kus reeglina võitja juba ette teada on ehk uues vallas ka minevik. Kallasele jõudu !
Endisel Lümanda vallal on ju lausa 2 rahvamaja,milles mõlemis juhataja,huviringid ja raamatukogu. Kas on ikka vaja kahte rahvamaja ,mida on vaja iga kuu ülal pidada? Igakuised kütte-,hooldus-,remondi-ja palgakulu on kahes korraga.Ehk piisaks ühest majast
Kallas on asunud ühinemislepingut oma äranägemise järgi muutma. Sotsid pole kunagi kokkulepetest pidanud ja sotsalism ei vii meid edasi. tundub, et Kallas on niipalju inimesi tööle võtnud, et investeeringuteks raha ei jagu.
Kuid laristamine ja oma palga tõstmine kõigepealt on näitaja, mida ei saa unustada
Kaks esimest ei puutugi, need klounid teevad nii, nagu kolmas neil tungivalt soovitab teha!
Kolmandal,tagatoa mehel võib küll nüüd vesi ahjus olla ,kas Hõbevalge ehitus jääb peatselt venima, käibevahendite puuduses?
Linnapapid! Sõitke Nasvale, seal on suur rahvamaja 7 km kaugusel. Bussiühenuds on hea, kaugus tühine. Kupatage!
Nasval muud midagi polegi kui rahvamaja. Lisaks on kõik Nasva elanikud üle keskmise maksujõulised. Nasval asuvatest ettevõttetest rääkimata. Nasva kulul see Lümanda elabki. Rahvamaja ehitati ühe siinse ettevõttega kahasse. Mis ettevõtlus seal Lümandas ka on ja kus on teie ettevõttete omapoolne panus. Las see hull O. Ait paneb ka mingi paarsada tuhat, küll siis valdki raha leiab. Nii et tööle, teie seal Lümandas, aitab käsi pikalt ees kõndimast.
Oh neid Ulvisid ja Urvesid ja Ilmareid ja Liiasid – ise te liitumist algselt tahtsite ning läbi surusite, et läheb paremaks. Eks see ole see palk tehtud kihutustöö eest.
No kas peab iga kardina pesijat siis tõsise inimesena võtma.
Vaat,mes juhtub kui toiduahla valed lülid kokku panna – hiidlased lollid tahavad ka loobuda omast rahast ja see ühisesse katlasse ajada.Kuressaare tühje lossikesi küll,saab küladesse rendile anda
See lihapullide värk ei olegi nagu päris ettevõtlus See nagu rohkem “toetusmajandus” ehk siis parasiteerimine maksumaksja rahal.