Eesti põldudel kasvab talivili Lääne-Euroopa tingimustes

Eesti taimekasvatuse instituudi mõõtmistulemuste kohaselt oli äsjane aastalõpp üks soojemaid viimase saja aasta jooksul. Kas taliviljad on ohus?

HEITLIKUD AJAD: Kui 2016 aasta novembris sai Aavo Aljas korraks isegi lund lükata, siis sel talvel pole Saaremaa lumekatet veel näinud.
MAANUS MASING

“Talv on pigem sarnane Lääne-Euroopa omale, kus taliviljad on samuti lume alt vabad,” ütles Eesti taimekasvatuse instituudi agrometeoroloog Laine Keppart.

Taimekasvatuse instituudi poolt Jõgeval 95 aasta jooksul kogutud õhutemperatuuri statistika kohaselt on ööpäeva negatiivsete keskmiste õhutemperatuuride kogusumma detsembri lõpuks keskmiselt –188 kraadi. Läinud detsembris oli see näitaja vaid –24 kraadi, rekord kuulub 2011. aastale (–12,7 kraadi).

Ööpäeva negatiivse keskmise õhutemperatuuri statistika arvestusse lähevad vaid sellised kalendripäevad, mille keskmine õhutemperatuur jääb miinuspoolele.

2017/2018. aasta talvel oli esimene selline päev oktoobris. Samas pole aasta esimesel nädalal olnud veel ühtegi sellist päeva. Ka aasta tagasi valitses aastavahetusel soe ilm, kuid 5.–7. jaanuaril langes minimaalne õhutemperatuur juba mitmel pool Mandri-Eestis alla –20 kraadi.

Pool sajandit soojenemist

Laine Kepparti sõnul näitavad Jõgeva mõõtmistulemused, et alates 1960-ndatest on aasta keskmine temperatuur kogu aeg tõusnud. Talve üks tunnus on see, kui ööpäeva keskmine temperatuur püsib alla nulli või maad katab püsiv lumikate.

“Meil pole praegu kumbagi, pidevalt ebamäärane aeg,” märkis Keppart. Lähiminevikus on kõige külmem olnud 2009/2010. aasta talv, mil negatiivse keskmise õhutemperatuur küündis –980 kraadini. Seevastu aasta varem oli ööpäeva negatiivsete keskmiste õhutemperatuuride summa ainult –165 kraadi. Kõige külmem talvi jääb 1941/1942. aastasse (–1891 kraadi).

Kepparti hinnangul pole praegune lumevaene ja vesine ilmastik taliviljadele ohtlik, kui lumeta maale ei tule just järsku külma.

Taimed kasutavad varuaineid küll kuigivõrd ära, aga üldiselt elavad talinisu ja talirukis soojema talve kergemini üle kui väga paksu lumega talve, kui kipub tekkima lumiseene kahjustus ja haudumine. Talirapsile seevastu must maa ei meeldi. Eriti kui põldudele tekib jääkoorik ja seisev vesi, rääkis Keppart.

Kahju selgub kevadel

Kavandi talunik Aavo Aljas ütles, et enam pole uusaastaööl või jaaniööl eriti vahet, mõlemal juhul püsib kraadiklaasi näit viie soojakraadi juures. Niisked põllud ei anna küll põhjust rõõmustamiseks, aga teha pole midagi. Siiski on Aljase hinnangul praegu veel vara öelda, kas mingi osa talikülvist läheb ümbertegemisele või mitte.

“Kõige varem tuleb muretsema hakata ehk märtsikuus, kui päike kõrgelt käib. Võib-olla teeb hoopis hilist lund ja sellised asjad hakkavad mõjutama,” rääkis Aljas. “Kui ikka lahve vett peal pole, siis pole häda.”

Print Friendly, PDF & Email