Kalle Laanet
“Alanud aasta peab andma vastuse sellele, kuidas üheks vallaks ühinenud Saaremaal elu käima hakkab. Omal moel sõltub see meist kõigist,” kirjutab Saaremaa vallavolikogu ja riigikogu liige Kalle Laanet.
Esimene Lääne-Viru maavanem ja hilisem riigikogu liige, minu hea sõber Lembit Kaljuvee on öelnud: “Saarlased on ühe põlvkonna jagu teistest piirkondadest ees sellega, et ühineti üheks suureks Saaremaa vallaks. Ühinemine loob eeldused kogu Saaremaa tasakaalustatud arenguks ja hoiab ära lollide otsuste tegemise, nagu näiteks kultuurimajade ehitamise vahemaaga 10 kilomeetrit.”
Inimesena ootan ma kiireid muutusi. Poliitikuna tean, et olukorra sihipäraseks muutmiseks on vaja paljude asjaoludega arvestamist ning otsuste ja nende mõjude kokkuklapitamist. Peame “kiirustama aeglaselt” ehk kõik muudatused peavad olema eelnevalt analüüsitud ja tegutsemine peab olema sihipärane.
Ligipääsetav Saaremaa
Saaremaa ühine volikogu valiti juba eelmise aasta oktoobris, kuid alanud aastal algab sisuliste muudatuste elluviimine. Uue ühisvalla tekke esimesi ja loodetavasti positiivseid mõjusid näeme vahest selle aasta lõpuks. Ootused on kõrged, aga igasugused muudatused võtavad aega, eriti kui tegemist on demokraatliku otsustamisprotsessiga.
Uus Saaremaa vald alustas 1. jaanuarist 2018 toimimist miinimum-eesmärgiga, et teenuste kvaliteet ei tohi halveneda. Reformi tegelik eesmärk on muidugi see, et maksumaksja raha eest pakutavate teenuste kvaliteet paraneks.
Esmajärjekorras vajame arusaamist, kuidas teatud funktsioone kõige efektiivsemalt täita ja seejärel neid vajadusel optimeerida. Milliseks kujuneb näiteks ühistranspordi korraldus, teenuskeskuste arv, finantsteenust osutavate ametnike arv – vastuse peab andma arukas ja kohalikke olusid arvestav analüüs.
Kirjutasin Saarte Hääle arvamusloos põhimõttest “ligipääsetav Eesti” (“Sel valitsusel puudub tulevik”, SH 20.12.2017). Uue valla üheks proovikiviks saab olema just nimelt ligipääsetav Saaremaa, seda kõige laiemas mõistes.
Erinevate sihtgruppide liikumisvõimalused ja sujuv juurdepääs avalikele teenustele on oluline osa täisväärtuslikust elust. Juba 2015. aastal arutasime parlamendi riigireformi töörühmas võimalusi ühistranspordi kättesaadavuse parandamiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Kristen Michal oli valmis uusi lahendusi testima just Saaremaal. Kahjuks tookord selleni ei jõutud, kuna valitsus vahetus.
Praegune riigireformi erikomisjoni esimees Tanel Talve oli ka sel ajal nimetatud töörühmas ja on rõõm tõdeda, et siis väljakäidud lahendused on ka täna laual. Võin kinnitada, et ühistransport ei kao kuhugi, juurde tuleb aga luua uusi võimalusi inimeste liikumisvajaduste rahuldamiseks muutunud olukorras. Selleks võib olla erinevate institutsioonide transpordivahendite paindlik ristkasutamine, takso, kogukonna suhtevõrgustiku tarvitamine või mõni muu lahendus.
Jagamismajanduse suurem roll
Väljakutse on eelkõige selles, kuidas paremat teenust pakkuv logistiline süsteem üles ehitada. Näen siin infotehnoloogia ja jagamismajanduse senisest oluliselt suuremat rolli.
Jagamismajandusest on lähemalt kirjutanud ka Katre Rugo, Mihkel Kaevats ja Jari Romanainen oma artiklis “Kas uued ärimudelid leevendavad survet sotsiaalsüsteemile?”, mis avaldati riigikogu juures tegutseva arenguseire keskuse artiklite kogumikus “Pikksilm”. Selline ärimudel põhineb teenuse osutajate ja tarbijate kokkuviimisel platvormi vahendusel (interneti teel) eesmärgiga olemasolevaid ressursse otstarbekamalt kasutada ja jagada ning selle kaudu väärtust luua. Jagamismajandus muudab paljud teenused odavamaks ja paremini kättesaadavamaks, kuna platvormidel vahendatakse suurt hulka erinevaid teenuseid. Tuntuimad näited säärasest ettevõtlusvormist on transporditeenuseid pakkuv Uber, majutust vahendav Airbnb ja Eestis loodud Taxify.
Leian, et Saaremaa peab olema avatud uute ärimudelite testimisel, et leida uusi toimivaid lahendusi parema kvaliteediga avalike teenuste pakkumiseks. Kõigist meist sõltub, kuidas Saaremaa edasi areneb, kas suudame oma juba tehtud otsuseid kirjutise alguses viidatud Lembit Kaljuvee mõtete kohaselt eeldustena ära kasutada!
Uues vallas tööd alustavad ametnikud peavad rakendama oma oskusi ja energiat selle nimel, et inimesed sooviksid tulla meie saarele elama ning need, kes siin juba elavad, oleksid rahul siinse elukorraldusega.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
“Esmajärjekorras vajame arusaamist, kuidas teatud funktsioone kõige efektiivsemalt täita ja seejärel neid vajadusel optimeerida”
Sellest lausest järeldub, et seda arusaamist reformi algatajatel siiani pole. Et siis hakkame nagu tasapisi pihta ja küll aeg asjad paika loksutab.
“Ootused on kõrged, aga igasugused muudatused võtavad aega, eriti kui tegemist on demokraatliku otsustamisprotsessiga.”
Millisest demokraatiast käib jutt, kui sügisel selgelt õeldi, et uue Volikogu ja Vallavalitsuse käed on sisuliselt kuni uute valimisteni seotud, sest kõik tegevused on
ühinemislepinguga paika pandud.
“Uus Saaremaa vald alustas 1. jaanuarist 2018 toimimist miinimum-eesmärgiga, et teenuste kvaliteet ei tohi halveneda. Reformi tegelik eesmärk on muidugi see, et maksumaksja raha eest pakutavate teenuste kvaliteet paraneks.”
Et siis nagu reform on oma miinimum-eesmärgi täitnud, kui olukord praegusest halvemaks ei lähe. Kas pole veidikene veider eesmärk? Milleks oli vaja lõhkuda toimivat süsteemi? Äkki oleks olnud lihtsam muuta KOV valimiste seadust ja välistada sellega elupõliste vallategelaste tekkimise võimalust? Käesoleval hetkel on kogu reformi ainuke silmnähtav eesmärk ebaõigetest vabanemine ja õigete asemele panemine.
Ehk teisi sõnu- hunnik s…a on kokku keeratud ja nüüd üritame kuidagi seda normaalsena näidata.
Ärge olge nii lootusetu. Mina usun küll, et “väikeste vürstiriikide” ajastule saab lõpp. Ega paigaltammumine ka olukorda ei muuda.
Nagu oleks VEB-fondi rahad põhiseadusesse sisse kirjutatud.Kui juba papi juures, siis ostetakse linnapea ja vallavanemad maksumaksja rahadega(ühe aastapalgaga)ära ja võim ning info ongi kindlalt ühe seltskonna käes.
Kes neid väikesi vürstiriike kamandas? Nüüd kamandab lihtsalt nõunikuna vallavolikogu ühest ruumist maavalitsuse asemel. Käisid ja käisid kunagi maavalitsuses oma probleemile lahendust saamas ja jäidki käima…Nüüd on sama seltskond pugenud raekotta.
ja jänku tegi mulll mull mulll
Kena sorav kirjatükk aga …
Aga üks lõik rikub ära kogu asja:
“…Juba 2015. aastal arutasime parlamendi riigireformi töörühmas võimalusi ühistranspordi kättesaadavuse parandamiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Kristen Michal oli valmis uusi lahendusi testima just Saaremaal. Kahjuks tookord selleni ei jõutud, kuna valitsus vahetus.
…”
Kristen Michal oli majandus- ja taristuminister (Kalle ei tea isegi mis minister ta erakonnakaaslane oli) 2015 aasta aprillist järgmise aasta novembrini. Poolteist aastat ja muud ei suutnud teha, kui mingit salaplaani pidada?! Ja millised on siis reaalsed tulemused saarlaste poolt vaadatuna nende ühendustega?
Parvlaevaühendus mandriga — eriliseks rahuloluks pole põhjust aga ei saa ütelda, et reformierakonna minister ei teinud midagi. Tegi, tõstis lambist hinda!
Lennuhange — eriliseks rahuloluks pole põhjust aga ei saa ütelda, et reformierakonna minister ei teinud midagi.
Tegi, hange on ju 100% Michali juhitud MKMi poolt läbi viidud.
Parvlaevaühendus naabersaarega — eriliseks rahuloluks pole põhjust aga ei saa ütelda, et reformierakonna minister oleks midagi teinud vaatamata nii saarlaste, kui hiidlaste korduvale pöördumisega selle liini tuleviku kohta.
Need asjad muudavad ju reformierakondlase Kalle Laaneti ülejäänud jutule hoopis uue mõtte — reformierakondlikud otsustajad tuleb nendest asjadest Saaremaal võimalikult kaugel hoida!
Aga summa summarum kogu kirjatükk — Saaremaa ja Hiiumaa on ainsad maakonnad Eestis, kus maakonnasisesese ühistranspordi korraldamine ongi antud omavalitsuste kätte. Mujal Eestis tehakse seda regionaalsete ühistranspordikeskuste kaudu.
Uues vallas tööd alustavad ametnikud peavad rakendama oma oskusi ja energiat selle nimel, et inimesed soo… aga ametnik järgib oma tegevuses kodanikelt mandaadi saanud poliitikute õiguspäraselt väljendatud tahet — pall on Saaremaa vallavolikogu käes. Ja “pallimängu reeglid” paneb paika Riigikogu. Praegune riigireformi erikomisjoni esimees Tanel Talve oli ka kolm aastat tagasi nimetatud töörühmas ja on
rõõmkurb tõdeda, et siis väljakäidud lahendused on ka täna lihtsalt laual ja pole kuhugi mujale jõudnud!Jõudu tööle!
Kalle Kalle, bla bla bla, kiirustame aeglaselt ja hoime ära lollid otsused ning analüüsime ja tegutseme sihipäraselt…
Mida siiamaani tegi maavalitsus kelle järglane ka täna jälgib ja korraldab igasugust planeeringut?
Milline oli ja on täna riiklik regoinaalpoliitika? Milles see seisneb?
Miks sa lubasid oma erakonnal toetada ametlikku altkäemaksu vallavanematele mis ainult süvendasid ebaõiglus tunnet?
Miks su erakond lasi Kaido Kaasikul saarlaste eest aastaid mitte võidelda ja mitte seista?
Miks lasid Urve Palol laamendada?
Teeme siis kõik hea näo ja loeme, et see on kõik planeeritud ja sihipärane ning oleme rahul.
Refarid ja kessikud – kes neid suudaks lahuta…:-)
https://majandus24.postimees.ee/4367343/politico-suur-valjaranne-havitab-lati?_ga=2.78866519.2101178342.1515179265-711710780.1474287942&_gac=1.175950102.1511550088.EAIaIQobChMIvPXhrOPX1wIVVowZCh1cwQYuEAAYASAAEgIrhvD_BwE
Hr. Laanet. Miks Lätis (ka Leedus) on läinud nii halvasti ? Miks neid ei aidanud jõuline haldusrefom ja suured halduspiirkonnad ?
Kuidas välditakse näiteks Saaremaal (Eesti suurim halduspiirkond) Läti vigu, et rahvastik ei hakkaks veelgi kiiremini uues vallas vähenema ?