Saaremaa üheks kasvamise aasta (10)

Kalle Laanet

“Alanud aasta peab andma vastuse sellele, kuidas üheks vallaks ühinenud Saaremaal elu käima hakkab. Omal moel sõltub see meist kõigist,” kirjutab Saaremaa vallavolikogu ja riigikogu liige Kalle Laanet.

Esimene Lääne-Viru maavanem ja hilisem riigikogu liige, minu hea sõber Lembit Kaljuvee on öelnud: “Saarlased on ühe põlvkonna jagu teistest piirkondadest ees sellega, et ühineti üheks suureks Saaremaa vallaks. Ühinemine loob eeldused kogu Saaremaa tasakaalustatud arenguks ja hoiab ära lollide otsuste tegemise, nagu näiteks kultuurimajade ehitamise vahemaaga 10 kilomeetrit.”

Inimesena ootan ma kiireid muutusi. Poliitikuna tean, et olukorra sihipäraseks muutmiseks on vaja paljude asjaoludega arvestamist ning otsuste ja nende mõjude kokkuklapitamist. Peame “kiirustama aeglaselt” ehk kõik muudatused peavad olema eelnevalt analüüsitud ja tegutsemine peab olema sihipärane.

Ligipääsetav Saaremaa

Saaremaa ühine volikogu valiti juba eelmise aasta oktoobris, kuid alanud aastal algab sisuliste muudatuste elluviimine. Uue ühisvalla tekke esimesi ja loodetavasti positiivseid mõjusid näeme vahest selle aasta lõpuks. Ootused on kõrged, aga igasugused muudatused võtavad aega, eriti kui tegemist on demokraatliku otsustamisprotsessiga.

Uus Saaremaa vald alustas 1. jaanuarist 2018 toimimist miinimum-eesmärgiga, et teenuste kvaliteet ei tohi halveneda. Reformi tegelik eesmärk on muidugi see, et maksumaksja raha eest pakutavate teenuste kvaliteet paraneks.

Esmajärjekorras vajame arusaamist, kuidas teatud funktsioone kõige efektiivsemalt täita ja seejärel neid vajadusel optimeerida. Milliseks kujuneb näiteks ühistranspordi korraldus, teenuskeskuste arv, finantsteenust osutavate ametnike arv – vastuse peab andma arukas ja kohalikke olusid arvestav analüüs.

Kirjutasin Saarte Hääle arvamusloos põhimõttest “ligipääsetav Eesti” (“Sel valitsusel puudub tulevik”, SH 20.12.2017). Uue valla üheks proovikiviks saab olema just nimelt ligipääsetav Saaremaa, seda kõige laiemas mõistes.

Erinevate sihtgruppide liikumisvõimalused ja sujuv juurdepääs avalikele teenustele on oluline osa täisväärtuslikust elust. Juba 2015. aastal arutasime parlamendi riigireformi töörühmas võimalusi ühis­transpordi kättesaadavuse parandamiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Kristen Michal oli valmis uusi lahendusi testima just Saaremaal. Kahjuks tookord selleni ei jõutud, kuna valitsus vahetus.

Praegune riigireformi erikomisjoni esimees Tanel Talve oli ka sel ajal nimetatud töörühmas ja on rõõm tõdeda, et siis väljakäidud lahendused on ka täna laual. Võin kinnitada, et ühistransport ei kao kuhugi, juurde tuleb aga luua uusi võimalusi inimeste liikumisvajaduste rahuldamiseks muutunud olukorras. Selleks võib olla erinevate institutsioonide transpordivahendite paindlik ristkasutamine, takso, kogukonna suhtevõrgustiku tarvitamine või mõni muu lahendus.

Jagamismajanduse suurem roll

Väljakutse on eelkõige selles, kuidas paremat teenust pakkuv logistiline süsteem üles ehitada. Näen siin infotehnoloogia ja jagamismajanduse senisest oluliselt suuremat rolli.

Jagamismajandusest on lähemalt kirjutanud ka Katre Rugo, Mihkel Kaevats ja Jari Romanainen oma artiklis “Kas uued ärimudelid leevendavad survet sotsiaalsüsteemile?”, mis avaldati riigikogu juures tegutseva arenguseire keskuse artiklite kogumikus “Pikksilm”. Selline ärimudel põhineb teenuse osutajate ja tarbijate kokkuviimisel platvormi vahendusel (interneti teel) eesmärgiga olemasolevaid ressursse otstarbekamalt kasutada ja jagada ning selle kaudu väärtust luua. Jagamismajandus muudab paljud teenused odavamaks ja paremini kättesaadavamaks, kuna platvormidel vahendatakse suurt hulka erinevaid teenuseid. Tuntuimad näited säärasest ettevõtlusvormist on transporditeenuseid pakkuv Uber, majutust vahendav Airbnb ja Eestis loodud Taxify.

Leian, et Saaremaa peab olema avatud uute ärimudelite testimisel, et leida uusi toimivaid lahendusi parema kvaliteediga avalike teenuste pakkumiseks. Kõigist meist sõltub, kuidas Saaremaa edasi areneb, kas suudame oma juba tehtud otsuseid kirjutise alguses viidatud Lembit Kaljuvee mõtete kohaselt eeldustena ära kasutada!

Uues vallas tööd alustavad ametnikud peavad rakendama oma oskusi ja energiat selle nimel, et inimesed sooviksid tulla meie saarele elama ning need, kes siin juba elavad, oleksid rahul siinse elukorraldusega.

Print Friendly, PDF & Email