Huvilised plaanivad piljardiklubi

LAHTILÖÖGIL: Raimond Vatko on meistriliigas
Eesti reitingutabeli esimese 30 hulgas.
Foto: ANDRES METS

Saaremaa piljardimängijad eesotsas Raimond Vatkoga on võtnud nõuks anda sellele populaarsele mängule hoogu juurde ning võimalik, et selleks tehakse harrastajatele oma klubi ja tulevikus on plaan hakata koolitama ka noori.

“Plaan on esmalt kaardistada Saaremaa piljardimängijad, kes ja mis tasemel mängivad, ning kui on piisavalt palju noori huvilisi, siis on soov alustada nendega ka treeninguid,” ütles Raimond Vatko, lisades, et kui on olemas tase ja huvi, siis hakatakse rohkem mängima ka Eesti võistlustel.

“Usun, et meeste puudust ei tule, sest ööklubis Must Kuul olid kunagi üle nädala võistlused, mängumehi oli neljal laual kaheksa. Vastavalt võimetele on praegu võimalik mängida rahvaliigas, esiliigas ja meistriliigas,” rääkis Vatko.

Praegu tegeleb Saaremaal piljardimänguga väga aktiivselt kolm meest. Raimond Vatko on meistriliigas Eesti reitingutabeli esimese 30 hulgas. Viimasel 9- ja 10-palli võistlusel jagas ta 9.–16. kohta. “Tase on väga hea, sest kui mees läheb laua juurde ja avalöögiga teeb laua puhtaks, siis see on juba näitaja,” lausus ta.

Raimond Vatko sõnul neid kohti, kus Kuressaares või selle ümbruses mängida saab, palju ei ole ning seepärast ei saa praegu korralikult trenni teha. Rüütli ja Meri hotellis on kummaski vaid üks laud, aga Nasva klubi asub linnast väljas.

“Mul on olnud Rüütli esindajatega juttu, et äkki saab sinna ühe laua juurde, sest see võimaldaks juba ka trennidega alustada. Siis saaks ühe peal harjutada ja õppida, teisel aga siis juba omavahel mängida,” rääkis Vatko.

Oma piljardisaali ei ole Raimond Vatkol koos teiste huvilistega plaanis teha, sest tema hinnangul ei ole sellel sisu. “Küsimus on rahastamises, sest tasuda tuleb ruumide rent ja ka ruumide soojana hoidmine on kulu,” tõdes ta.

Raimond Vatkol oleks soov hakata koolitama ka piljardimängust huvitatud noori. Nagu teistegi spordialade puhul, peab piljarditreeneril olema kvalifikatsioon ning selleks tuleb käia koolitusel ja seda korraldab Eesti piljardi föderatsioon. “Noortel oleks kindlasti huvi,” märkis ta. “Korraldasin Rüütlis neile piljardi õpitoa, kus tegin ka nimekirja, kes oleksid sellisest trennist huvitatud, ja sain kokku 12 nime.”

Piljardi mängimiseks on varustus üldjuhul saalis olemas, aga tippmehed mängivad juba oma varustusega, kuhu kuuluvad mängukii, lahtilöögikii ja hüppekii. Paremate hinnaklass jääb 500–1000 euro vahele.

“Piljard nõuab siiski ka mõttetegevust ja sellepärast see mäng mulle meeldibki,” rääkis Raimond Vatko. “See nõuab meeletut keskendumist, mängija peab minema laua äärde rahulikult ja oma löögi ära tegema. Kui sa oled natuke närvis, siis võistlustel annab see kohe tunda. Ette peab mõtlema kaks-kolm käiku, et terve laud alati korraga lõpetada. Aga selles peitubki selle mängu võlu, et löögid ei tule alati täpselt nii välja, nagu sa soovid. Siis tuleb strateegia ümber mõelda ja uue plaaniga edasi minna. Üsna keeruline mäng.”

 

 

 

Print Friendly, PDF & Email