60 aastat töömeheteed, ligi 40 aastat õpetajastaaži

60 AASTAT TÖÖMEHETEED: Mullu aasta seeniorõppijaks valitud Peeter Ramst, Aste põhikooli IT-juht, ei saanud endale ka talvisel koolivaheajal puhkust lubada. Neljapäevalgi tegi ta koolis oma igapäevatööd.
Foto: MAANUS MASING

Aste põhikooli IT-juhil Peeter Ramstil on aukartust äratav töömehestaaž. 60 aastat tagasi võttis Võru tööstustehnikumi saarlasest õpilane vastu tööraamatu.

 

Alanud aasta jürikuus saab tehnikamees, kes aastakümneid tegelenud ka avamerepurjetamise ja orienteerumisega, 75-aastaseks. Ligi 40 aastat on ta Aste koolis juhendanud tehnikahuvilisi õpilasi, olnud kehalise kasvatuse ja füüsikaõpetaja. Mullu valiti Aste põhikooli IT-juht Peeter Ramst aasta seeniorõppijaks. Mees peab lugu elukestvast õppest. Aastaid on ta kuulanud loenguid väärikate ülikoolis, osalenud aktiivselt igasugustel täiendusõppe kursustel ja huviringides.

“1962. aasta veebruaris tulin tööle Tallinna juveelitehase Aste tsehhi. Kool oli meie tööstushoone kõrval. Tollane koolidirektor Ants Teder kutsuski mind poistele kõigepealt kehalise kasvatuse tunde andma,” meenutab nüüdne staažikas pedagoog.

Õpetamine õpetab

Peagi kutsus ta poisid tehnikaringi. Huvilisi jagus. Poisid valmistasid Peetri juhendamisel endale transistorraadiod. Selle oskuse omandamise üle olid Aste kooli õpilased väga uhked.

Tasapisi täienes ka kooli tehniline baas. Peetri sõnul hakkasid nad helindama koolipidusid, meisterdasid valgustid ja võimendid. Aste kooli tehnikaringi valgusparki kasutasid esinemistel ka tollase menuansambli Vallatud tantsijad.

Mida on õpetamine Peetrile andnud? “Õpetamine arendab ka õpetajat. Pidevalt pead teadmisi täiendama. Kõik selle töö juures on ju väga huvitav. Loen pidevalt ajakirja “Imeline teadus” ja arvutialast kirjandust. Teisiti ei saa,” räägib Peeter.

Masinaehitusalaseid teadmisi on ta omandanud pärast tehnikumi lõpetamist seitsmekümnendate aastate keskpaigas tollases Leningradis. “Ma olin N. Liidu aparaadiehituse ministeeriumi juveelitööstuse peavalitsuse juures oleva teadusliku uurimise instituudi mittekoosseisuline töötaja. Igas kuus viibisin Leningradis vähemalt nädal aega. Käisime ka Lvovis, kus oli erikonstrueerimisbüroo. Leningradis ehitati viis automaatliini, mis olid ette nähtud hõbetamiseks. Astes monteerisime ühe neist üles. Selle liini ümber­ehitatud versioon töötab tänaseni,” räägib Peeter Ramst.

Vene ajal tegeles Peeter ka ratsionaliseerimisega. Oma ettevõttes tunnistati ta sel alal parimaks ja talle võimaldati külastada Leipzigi messi.

Eesti jahtklubide liidu tehnilise komisjoni liikmena osaleb Saaremaa mees hooaja jooksul mitu korda suurvõistlustel, kus ta mõõdab ja kontrollib aluste vastavust määrustikule.

Purjetamisega alustas ta juba 1955. aastal. Nüüdseks on ta juba ammugi jahtkapten, kel oma jaht nimega Sinilind. “Mul on õigus purjetada ümber maailma,” toonitab Peeter.

Millal Peeter abikaasa Mai pardale kutsub ja ümbermaailmareisi alustab? “Meie jaht on ümbermaailmareisiks natuke väike. Seda ei lasta igast sadamast maailmameredele välja. Atlandil olen aga purjetanud, 2006. aastal Kariibi merest Hispaaniasse,” tähendab Peeter.

Merelgi on arvuti purjetajaile vajalik abimees. Siinkohal on Peetril varnast võtta üks illustreeriv looke arvutiehitajast ja autokonstruktorist.

“Ükskord kiitnud mõlemad mehed oma valdkonda. Automees öelnud, et kui auto iga ristmiku peal kinni jookseb ja vaja restart teha, siis ei jõua me selle sõidukiga kuigi kaugele. Selle peale öelnud arvutimees, et kui arvuti pilvelõhkuja viimaselt korruselt alla kukub, siis enne maandumist on ta juba vananenud. Siit saame järeldada, et tehnika areneb väga kiiresti. Me peame tundma nii autot kui ka arvutit,” rõhutab Ramst.

Kooliõpilastel on, nagu meil kõigil, peale tavaarvuti kasutada nutitelefonid ja tahvelarvutid. Arvutiõpetaja hinnangul kasutavad õpilased nutitelefoni rohkem kui arvutit.

Ehitas arvutivõrgu

“Novembri lõpus tegi üks meie kooli poiss koos SÜG-i õpilasega uurimuse nutiseadmete kasutamisest. Uurimus ei ole veel lõplikult vormistatud, aga mulle jäi vastustest meelde, et õpilased kasutavad tahvelarvuteid suhteliselt vähe. Nende lemmikud on nutitelefonid. Aga mulle endale ei meeldi maailma läbi “lukuaugu” vaadata. Kasutan arvutit, tahvelarvutis on mul ka merekaardid. Saan seda purjetamisel kasutada,” mainib Ramst oma eelistusi.

Omal ajal ehitas Peeter esimese arvutivõrgu Kuressaare sanatooriumisse, praegusesse Saaremaa Valssi. Veel rõhutab ta, et ilma internetiühenduseta pole arvutil erilist mõtet. Samas hoiatab kogenud IT-mees rämpsposti eest.

“Need kirjad tuleb kohe kustutada. Õnneks on inimesed seda ka mõistnud. Ma ei ole Saaremaal suurtest eksimustest kuulnud,” tõdeb Ramst.

Mida arvab ta aga töötava pensionärina uuest maksuseadusest? “Putru nii kuumalt ei sööda, kui seda keedetakse. Ootame ära. Kooliaasta lõpeb juunis. Ma ei taha tööd pooleli jätta,” sõnab Peeter Ramst.

Print Friendly, PDF & Email