SAAREMAA TEATAJA: Valitsuse liikmed näevad Saaremaad ühtsena (12)

Küsimustele vastavad Saaremaa abivallavanemad Marili Niits, Mart Mäeker, Jüri Linde, Helle Kahm ja Kairit Lindmäe.

Kui hästi tunnete Saaremaad?

Marili Niits: Olen kasvanud Orissaares ja seal kasvavad ka minu lapsed. Tänu sugulastele olen tihedamalt seotud Pöide ja Laimjala piirkonnaga. Igapäevatöös saan kogu Saaremaad kindlasti veel paremini tundma õppida.

Mart Mäeker: Saaremaad tunnen päris hästi. Olin kümme aastat Leisi vallavanem ja neli aastat sealse volikogu esimees, Kuressaares olin poolteist aastat volikogu liige ning kaks ja pool aastat abi

Jüri Linde: Ma arvan, et tunnen Saaremaad väga hästi. Olen aastaid tegelenud maamõõtmisega ja olen käinud maad mõõtmas kogu Saaremaal. Samuti on mul üle seitsme aasta omavalitsusjuhi kogemust.

Helle Kahm: Olen sündinud, koolis käinud, abiellunud ja lapsed sünnitanud Kuressaares. Töökohad on olnud enamasti linnas, viimased kaheksa aastat töötasin Kärlal. Minu juured ulatuvad isa poolt Valjala ja ema poolt Torgu piirkonda. Abikaasa kaudu on mulle tuttav Pihtla kant. Minu elu- ja töökogemus toetab arusaamist, et inimesed Saaremaal on väga tihedalt üksteisega seotud: nii sugulussidemete, tööalaste praktikate kui ka ambitsioonide poolest.

Kairit Lindmäe: Olen sündinud ja kasvanud Kuressaares, aga esivanemate juured on Mustjala piirkonnas ja Pihtla kandis. Elu on andnud mulle võimaluse külastada üle Saaremaa väga erinevaid piirkondi ja andnud Saaremaast hea ülevaate. Tekkinud on palju kontakte, kelle poole saan vajadusel sisulistes küsimustes pöörduda.

Kas Saaremaa toimib ühtse tervikuna?

Marili Niits: Juba saarelise eripära poolest mõtleme sarnaselt. Ühtse tervikuna toimimiseni on viinud mitmete teenuste koondumine Kuressaarde. Samas olen aina rohkem märganud, et inimeste liikumisharjumused on muutunud, näiteks kohtab Ida-Saaremaa üritustel Saaremaa erinevaist paigust pärit inimesi.

Mart Mäeker: Saaremaa toimimist ühtse tervikuna näitab see, et peale Kuressaare linna ei ole Saaremaal ühtegi teist Saaremaa kui terviku jaoks arvestatavat tõmbekeskust. Siiani on avalikke teenuseid arendatud piirkondadest lähtuvalt ja need on saavutanud arvestatava taseme, nüüd tuleb hakata tegema otsuseid terviku huvidest lähtuvalt.

Jüri Linde: Saaremaal on üks selge keskus, Kuressaare, ja selle võrra on loogiline, et Saaremaa toimib ühtsena. Ida-Saaremaast oleks võinud asja saada, aga ülejäänud Saaremaad vaadates on Saaremaa vald igati põhjendatud.

Helle Kahm: Saaremaa ühtse tervikuna tööle panemiseks on hulk tarku ja motiveeritud inimesi koos tööle asunud. See töö ei ole kerge, iga piirkond peab säilitama oma kultuurilise eripära ja unikaalsuse. Samas tuleb suures vallas tekkivat heaolu teadlikult inimesteni viia. Nii Pihtlas, Torgus kui ka Kuressaares vajavad inimesed ühtviisi võimalust tarbida parimaid võimalikke teenuseid, mida omavalitsusel on kohustus pakkuda. Valitsuse ja ametkonna ülesanne on oma inimesi julgustada ja toetada, võimalusi otsida ja parimaid praktikaid rakendada.

Kairit Lindmäe: Üle Saaremaa on üks õigusruum, kehtivad ühed ja samad alused toetustele ja teenustele, millele on kodanikel õigus. Kodanikud võivad pöörduda üle Saaremaa ükskõik millisesse teenuskeskusesse, olenemata piirkondlikust sissekirjutusest – see on suur võit. Suuremal omavalitsusel on suurem jõud teha koostööd riigi tasandil ja mõjutada Saaremaad puudutavaid otsuseid. Meid võetakse tõsisema koostööpartnerina igal pool.

Tänaseks olete olnud Saaremaa vallavalitsuse liikme ametis täpselt kaks kuud (alates 3. novembrist). Millised on teie töövaldkonnas praegu kõige teravamad küsimused?

Marili Niits: Arendusvaldkonnas on esmane väljakutse ühinenud omavalitsuste pooleli olevatest projektidest ülevaate loomine, et need edukalt ellu viia, sest projektitaotluste või vahearuannete tähtajad lähenevad väga kiiresti. Kommunikatsiooni- ja tugiteenuste valdkonna väljakutse on info liikumise ja tugiteenuste tagamine vallavalitsuse kolme hoone ja 12 teenuskeskuse vahel.

Mart Mäeker: Kõige tähtsam on komplekteerida ametikohad võimekate inimestega ja leppida täpselt kokku valdkondade ülesannete piirid. Teravaid küsimusi tuleb aasta jooksul kindlasti väga palju, ka selliseid, mida ei oska hetkel ennustada.

Jüri Linde: Kõige teravamad on ilmselt teedega seotud probleemid, mis tulenevad kehvadest ilmastikuoludest. Samuti on oluline, et teenuskeskused saaksid mehitatud.

Helle Kahm: Personali komplekteerimine on olnud seni väga terav küsimus. Nüüd tuleb eesmärgid seada, olemasolev olukord kaardistada ja hakata edasi tegutsema.

Kairit Lindmäe: Sotsiaalvaldkonnas on kõige mahukam töö olnud eeltöö tegemine, et teenused ja toetused jätkuksid. Sellega seoses on oluline, et oleksid olemas sotsiaaltöötajad, kes seda tööd teevad ning toetuste ja teenuste kättesaadavuse tagavad.

Mida soovite saarlastele eesseisvaks aastaks?

Marili Niits: Elus on palju hetki ja olukordi, mida meie muuta ei saa, küll aga saame muuta oma suhtumist. Seega soovin ma, et äsja alanud aasta oleks igaühele rohkem sedamoodi, nagu just nemad soovivad seda olevat.

Mart Mäeker: Soovin kõigile kannatlikkust ja mõistvust, kuna aasta 2018 on testaasta maakonnaülese valla toimimise osas ja mitte üksi Saaremaal, vaid terves Eestis.

Jüri Linde: Ennekõike kannatlikku meelt. Samuti soovin, et Saaremaa vald jõuaks kõigi vallakodanikeni.

Helle Kahm: Ma soovin, et inimesed mõistaksid, et see ei ole kellegi kolmanda vald, see on meie saarlaste oma vald ning seda peab mõistlikult ja armastusega üles ehitama. Ma soovin, et me kõik kontrolliksime oma sõnu ning kriitika kõrval kaaslaste kohta leiaksime ka häid sõnu ja ütleksime need ka välja. Seega soovin kõigile: hea sõna aastat!

Kairit Lindmäe: Soovin eelkõige mõistvat suhtumist ja optimismi. Tahame ju teha kõik selleks, et meil kõigil läheks paremini. Hoidke ja väärtustage seda, mis teil on, hoidke oma kogukonda ja oma lähedasi. Ootame sotsiaalvaldkonnas kõikide kodanike ettepanekuid, kuidas muuta elu Saaremaal veelgi paremaks igas piirkonnas ja metsatukas.

Print Friendly, PDF & Email