Ministeerium peab Orissaare tervisekeskust vajalikuks (6)

Saaremaa vallavalitsus kaalub Orissaarde tervisekeskuse rajamist ja selleks riigilt toetuse küsimist.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile tervisekeskuste investeeringutoetuse tingimuste eelnõu, mille teises taotlusvoorus on kavas toetada keskuste rajamist seni katmata piirkondadesse, sealhulgas Orissaarde. Uutes esmatasandi tervisekeskustes hakkaksid perearsti ja -õe kõrval tööle füsioterapeut, koduõde ja ämmaemand ning sõltuvalt kohapealsetest vajadustest ka teised spetsialistid.

“Esmalt on plaanis tutvuda meetme tingimustega ja seejärel suhelda perearstidega,” ütles Saaremaa abivallavanem Marili Niits. “Kui perearstid on huvitatud tervisekeskuse loomisest Ida-Saaremaale, siis Saaremaa vald on valmis alustama selles osas läbirääkimisi.”

Ministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse tõdes, et esimese taotlusvooru puhul jäi mõnes piirkonnas keskuse rajamise projekt katki, kuna proovikiviks sai osaliste koostöövalmidus või oli nõuetele vastav taristu juba olemas.

Orissaare tohter ei poolda

Veel aasta tagasi soovis Orissaare vallavalitsus, et euroraha toel rajataks tervisekeskus ka Orissaare alevikku. Vallavanem Vello Runthal ütles toona Saarte Häälele, et toimiv perearstisüsteem on Ida-Saaremaal küll olemas, kuid keskusest rääkides mõeldakse eelkõige tuleviku peale.

Kuna kohalik perearst Elo Lember, kelle toetus projektile oli samuti vajalik, uue tervisekeskuse ideed ei pooldanud, loobus vallavalitsus esimesest voorust raha taotlemast.

Elo Lember

Elo Lember ütles eile Saarte Häälele, et on tervisekeskuse rajamise osas endiselt skeptiline.

“Niikaua, kuni on sama tingimus, et ühinema peavad kolm perearsti, ei tule sellest midagi välja,” lausus ta.

“Kolme arsti ühise mütsi alla ei saa. Muhu ei tule asjaga kindlasti kaasa – neil on oma tugev vald, kes remondib ruumid, pealegi ei hakka muhulased Orissaares arsti juures käima ja Valjala elanikud sätivad end pigem Kuressaarde.”

Lemberi sõnul vastavad kõigi kolme perearsti praegused ruumid nõuetele.

Dr Lember ei poolda uue keskuse ehitamist ka seetõttu, et tema hinnangul muudaks see patsientide olukorra halvemaks. “Praegu on meditsiiniteenuste osas kõik kaetud,” kinnitas Lember. “Lisaspetsialistide tulek ei ole hädavajalik. Teed ja transport ning haigla on meil olemas. Hakata nüüd ehitama mõttega, et järsku tulevad siis ka lubatud spetsialistid, isegi eriarstid mingeid vastuvõtte tegema, seda ei saa absoluutselt loota. Läbirääkimisi juba peeti, miks peaks neid uuesti alustama?”

Maris Jesse andmeil on teises taotlusvoorus kavas lihtsustada taotluste esitamise ja menetlemise korda, et taotlejate jaoks bürokraatiat vähendada.

Jesse lisas, et maakondliku tervisekeskuse rajamisega soovitakse parandada koostööd erineva tasandi tervishoiutöötajate (pere- ja eriarstid, haigla) ja sotsiaalhoolekande vahel.

Bürokraatiat vähemaks

Eelnõus on ette nähtud ka võimalus põhjendatud juhtudel suurendada esimeses taotlusvoorus määratud toetust. Põhjendatud juhuks loetakse nimistuga perearsti lisandumist investeeringute kavaga kinnitatud esmatasandi tervisekeskusesse, mis ei asu Tallinna piirkondlikus tõmbekeskuses.

Tervisekeskuste rajamise esimeses voorus oli meetme tegevuste eelarve ligi 85,1 miljonit eurot. Toetuse rahuldamise otsuse sai 55 projekti 43 piirkondlikust tõmbekeskusest, kogumaksumusega 57,2 miljonit eurot. Teiseks taotlusvooruks on ette nähtud kokku 27,9 miljonit eurot, voor kuulutatakse välja 2018. aasta veebruaris.

Print Friendly, PDF & Email