Tohlu puhtaks veel tänavu! (7)

“Tillunire edulugu näitab, et ka väinatammi Saaremaa-poolses otsas asunud Tohlu kraav tuleb kindlasti taastada,” leiab Heiki Hanso MTÜ-st Väikese Väina Selts, keskkonnaministeeriumi väljaantava “Keskkonnateo” auhinna üheks nominendiks kuulutatud Tillunire puhastamise aktsiooni eestvedaja. 

Heiki Hanso

Rahvaküsitlus ja kogukonna arvamusavaldused näitasid, et pärast Tillunire puhastamist on meie järgmine prioriteet Tohlu kraavi taastamise projekt. Et tagada ka tammi Saaremaa-poolses otsas veele ja kaladele samasugune läbipääs.

Ettevalmistused Tohlu kraavi taastamiseks on täies hoos. Läinud aasta teises pooles sain kontakti kõigi maaomanike ja -kasutajatega. Uurimistööd tuli muidugi teha üksjagu, sest see 600 meetrit, mis korrastamist vajab, on pikki kitsaid katastriüksuseid täis. Suur osa sellest maa-alast ja sealsetest rooväljadest on RMK Kuressaare metskonna valduses ning karjatamiseks välja renditud.

Praegu on pooleli Tohlu kraavi puhastamiseks kooskõlastuse taotluse kirjutamine keskkonnaametile kui Väikese väina hoiuala valdajale. Tillunire kogemustele tuginedes olen püüdnud aegsasti koondada kogu vajaliku informatsiooni ja arvutused, geodeet on teinud maamõõtmised. Loodame oma taotlusele jaatavat vastust.

Kuna Tohlu kraavi puhastamine on kaitsekorralduskavas kirjas – küll madala prioriteediga tegevusena –, siis usun, et keegi meie plaani teoks tegemisele kätt ette ei pane. Eriti seetõttu, et tegemist on kogukonna oma initsiatiiviga see töö korraldada ja kinni maksta.

Ka rahakogumisega Tohlu puhastamiseks oleme juba algust teinud. Seekordsel Karsummil käis rahva seas ringi korjanduskast. Kui suur summa sinna kogunes, pole ma veel kokku löönud, ent kopa paari tunni töötasu on seal seemneks nähtavasti juba olemas. Et vajalik raha kokku saada, kavatsen pöörduda juba otse ettevõtete poole – ehk saavad nad hea eesmärgi nimel oma õla alla panna, kes kui paljuga just saab ja soovib. Kui ei tule mingeid tõrkeid, loodame Tohlu kraavi korrastada veel sel aastal.

Järv kui kudevann

Tohlu kraavi saab taastada, ilma et selleks mingeid suuri jõupingutusi tarvis oleks. Kohaliku kalamehega koos pikkade kummikutega väinatammi juurest mööda karjamaad Orissaare poole kõndide leidsime Tohlu suudmeosa üles. Mitusada meetrit sügavat ja laia kraavi väga palju tööd ei vajagi, natuke vaid kaldaid kohendada. Sealt edasi asuvad maad, mida on kasutatud põllumajanduseks, kus on tehtud heina ja kolhoosiajal kraave kokku lükatud. Kuigi Tohlu kraav on huumust ja mädanenud roogu täis, on kraavi põhi tuntav.

Taastatavas Tohlu kraavis hakkab vesi läbi voolama kahe maanteetammi alt – nii selle tammi alt, kus maantee Orissaare poole pöörab, kui ka Kuressaarde viiva maantee alt. Truup tee all on juba olemas.

Kraav on kavas ühendada kahe tammi vahelise kolmnurkse järvekesega. Kalaekspertide hinnangul on see järv ideaalne kudevann, vesi on seal soe ja madal. Kui sel järvel kord merega ühendus on, saavad erinevad kalaliigid seal edukalt paljunemas käia.

Tillunire puhastamiseks möödunud aastal läks kopal neli päeva. Kui Tohlu kraavi korrastamine sujuks tõrgeteta ja samasuguse jõudlusega, kuluks selleks ehk kuus-seitse tööpäeva.

Hea, kui jõuaks kraavi puhastamisega valmis märtsi lõpuks, enne lindude pesitsemisperioodi ja kalade rände algust – nagu mullu.

Kala tuli müdinal

Tillunire puhastamine oli väga õnnestunud ettevõtmine, tõeline edulugu. Lisaks mulle endale, kes ma sõites seal auto iga kord kinni pean ja vaatan, kuidas jões vesi voolab, on teisigi minusuguseid, kes sealset veevoolu imetlevad. Kui tuul kõigutab vett ühes ja teises väinapooles, on vee tasapind väina ühes ja teises pooles nii erinev, et tekib kahe ühendatud anuma efekt. Tillunirest läbi voolav vesi võtab üles väga suure kiiruse.

See veemass, mis sealt läbi voolab, on tõesti võimas! Kuna aasta on olnud erakordselt veerohke, on seal praegu eriti tugev vool.

Kohalikud kalamehed teavad rääkida, et kala liigub Tillunires igasugust ja oi, kui väledalt! Mäletan oma lapsepõlvest, et kui säinas Tillunirest läbi surus, tuli seda parves tonnide kaupa nii, et vesi vahutas ja müdises. Kohe pärast seda, kui möödunud kevadel olime Tillunire puhastustöödega valmis saanud, rääkis kohalik Orissaare autojuht, kuidas ta hommikul rekaga varasele praamile sõites oli tunnistajaks samasugusele vaatepildile. Ning tema pole sugugi ainus, kes Tillunire kalarohkust kiidab.

Täpsemaid andmeid, kui palju kala Tilluniret mööda liigub, meil siiski veel ei ole – seiret pole veel tehtud. Seireks on kaks võimalust. Esimene neist on kasutada spetsiaalset tehnikat. Kuna see on kallis, püüame mereinstituudiga leida võimalusi, kuidas saaks kalu loendava ja pildistava tehnika mingi projektiga siia paigaldada.

Teine võimalus – mille teoks tegemise nimel samuti töötan – on mehaaniline seire. Spetsialistid sulgeksid Tillunire teatud ajaks mõrraga, pärast vaadataks mõrra sisu üle ja lastaks sinna jäänud kalad tagasi merre.

Kogu Balti mere mastaabis on Tillunire ja Tohlu kraavi puhastamine küll väikesed teod, aga kui kõik väikesed teod kokku panna, on nende mõju suur. Tunnistan: Tohlu kraavi tuleviku osas on mul juba ette hea tunne.

Print Friendly, PDF & Email