Hümni ei asenda miski (6)

“Tihti märkame, kui tähtsad mõningad asjad ja ka inimesed meile on, alles siis, kui nad korraga puuduvad,” leiab Vabakonna aktivist ja e-demokraatia ekspert, saarlane Liia Hänni, kes kutsus Facebookis inimesi üles südaööl vastu 2. jaanuari Vabaduse väljakul hümni laulma. “Just see oli seekordsest aastavahetuse tähistamisest saadud suurim õppetund.”

Liia Hänni

Inimesi on igasuguseid – ka neid, kelle jaoks pole hümni mängimine oluline või kes ei teagi, et aastavahetusel hümni mängitakse. Ent on ka neid, kelle jaoks on aastavahetusel hümni kuulamine ja kaasalaulmine ilus traditsioon. Minagi kuulun nende sekka, kelle jaoks on hümn aastavahetuse tähistamise oluline osa.

Seda, et seekord pärast presidendi kõnet hümni ära jättes saadi hakkama apsakaga, on tunnistanud ka kõik asjaosalised ise. See oli omamoodi tööõnnetus – ilmselt peeti oluliseks teisi asju, kardeti, et ilutulestiku paugud segavad hümni.

Tuleb aga välja, et paljud inimesed siiski lootsid hümni kuulda. Eesti Vabariigi sümboleid on loetud arv, peame oskama neid väärikalt hinnata. Tihti märkame, kui tähtsad mõningad asjad ja ka inimesed meile on, alles siis, kui nad korraga puuduvad. Just see oligi seekordsest aastavahetuse tähistamisest saadud suurim õppetund. Laul “Eestlane olen ja eestlaseks jään” ei suutnud hümni asendada. Ei suuda ka ükski muu laul.

Tegin spontaanse üleskutse tulla Vabaduse väljakule hümni laulma, kuna nägin Facebookis oma sõprade imestunud ja nördinud sõnavõtte selle üle, et hümni ei kõlanud.

Minu üleskutse ei olnud mõeldud protestina või oma positsiooni demonstreerimisena, mõningaid asju saab teha ka ilma, et keegi seda otseselt korraldaks. Selliseid omaalgatuslikke sündmusi, nagu mullusuvine noorte tantsupidu, võiks rohkemgi olla.

Mu 1. jaanuari õhtul tehtud postitus hakkas sotsiaalmeedias aga oma elu elama. Nii lühikese ajaga polnuks muidugi mõeldav, et Vabaduse väljakule tuleb hümni laulma sadu inimesi, aga ansambli jagu tuli meid kokku küll.

Eesti Vabariigi 100. aasta algas hümnita. Kindel on aga see, et järgmisel aastavahetusel Eesti hümn kõlamata ei jää. Siiski ei arva ma, et mõistmaks, mis väärtused ja sümbolid on meile olulised, peaks selle katse-eksituse meetodil ära proovima. Pigem peame nüüd, mil valmistume tähistama Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva, arutama, mis suunas minna. Mis on need püsiväärtused, mida kanname endaga kaasas ka järgmised 100 aastat, ning mis on see, mis paratamatult vajab muutmist.


KOMMENTAAR

Kalle Laanet, riigikogu saarlasest liige:

Kui räägime Eesti 100. sünnipäevast ja avapaugust sellele aastale ning jätame ära Eesti Vabariigi nii olulise tunnuse nagu hümn, mis on kogu aeg traditsiooniks olnud, siis näitab see suhtumist meie riiki ja meie inimestesse. Näitab seda, kui vähe hoolitakse oma riigist.
Minu jaoks on hümni kuulamine aastavahetuse loomulik ja traditsiooniline osa. Ükskõik kus või millises kontekstis hümn kõlab, paneb see mind meie riigile sügavuti mõtlema. Hümn on oluline.

 

Print Friendly, PDF & Email