Harri Remmelkoor: Pöidest saab taas Saaremaa viljaait (3)

Pöide talunik Harri Remmelkoor on Saaremaal ainus inimene, kes kirjutab omakandi põllumajandusest vallalehte aasta kokkuvõtteid ja julgeb teha julgeid ennustusi.

VILJAPÕLLUL: Harri Remmelkoor usub, et Pöide põllumehed on tagasi teel maakonna tippude hulka.
Tambet Allik



“Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta,” sõnab Harri Remmelkoor, kes sel sügisel tegi Pöide vallalehes juba kolmandat aastat järjest kokkuvõtte kohaliku põllumajanduse arengust. “Olen ka talupidajatele ikka öelnud, et tehke omale selgeks, kus sa olid, kus sa oled ja kuhu sa püüdled,” selgitab ta analüüsi vajadust.

Pöide külas asuva Soome-Sepa talu peremees on maaharija leiba söönud juba pool sajandit ja julgeb kinnitada, et põllumajandus on võrreldes nõukogude ajaga kõva sammu edasi teinud. Nagu ikka, kuulub reeglite juurde erandeid, mis mõnikord panevad kahe käega peast haarama. Näiteks 2011. aasta sügisel, kui ettevõtja Vjatšeslav Leedo ostis ära Pöide AG, oli selle ettevõtte teraviljasaak hektari kohta 540 kilo, neli korda madalam kui nõukogude ajal. Nüüd saadakse edumeelse agronoomi Õnne Söödi juhtimisel parimate viljade puhul kohati 7–10 tonni hektarilt. Esmakordselt osaühingu ajaloos läks üle poole tuhande tonni saagist kokkuostjatele nii toidu- kui ka söödaviljaks.

Saagikus ligi 10 tonni

Remmelkoor märgib, et kui 2015. aasta alguses võtsid Inglismaa põllumehed vastu otsuse tõsta keskmist saagikust 20 aasta jooksul 20 tonnini hektarilt, siis väike seltskond Pöide põllumehi seadis eesmärgiks tõsta viie aasta jooksul keskmist saagikust 5 tonnini. Üks sellisest meestest on Reina küla talunik Aavo Sirp, kes lõppenud hooajal sai suviodraga (sort ‘Carambole’) punkrikaalus koguni 8,5 tonni. Võrdluseks võib tuua, et viljelusvõistluste uus suviodra rekordsaak on alates sellest aastast 8,2 t/ha (aidakaalus) ja kuulub Tuuli Vaarakule Viljandimaalt.

Remmelkoore sõnul soovib Aavo Sirp nüüd tõsta keskmist teravilja saagikust 7–10 t/ha ja eeldused tänapäevase põllutehnika ja teadmiste näol on selleks olemas. Eraldi tõstab Remmelkoor esile Eekri talu noorperemeest Veljo Valku kui edukat mahetootjat, kes sai 12,5 ha põllupinna pealt keskmisel 3,4 t/ha kaera. Lisaks ehitas ta ise kuuetonnise mahutavusega kuivati koos säilituspunkriga.

Tänuväärse eeltöö saabuvate aegade ajaloohuvilistele tegi Remmelkoor lõppeval aastal Pöide kandis soetatud põllutehnikat kokku lugedes. Soetati nüüdisaegseid ja küllaltki kalleid masinaid. Sealhulgas üks kombain ja neli traktorit, rääkimata erinevatest haagisriistadest. Kokku investeeris Pöide kandis uude tehnikasse 11 põllumajandustootjat.

Harri Remmelkoore sõnul liigub Pöide kant edasi ka loomakasvatuse poole pealt. Suurenenud on lammaste ja lihaveiste arv, piimatootmine on tõusuteel. Suve jooksul suudeti varuda nii heina kui ka silo koguseliselt rohkem kui eelmisel aastal. Noortalunik Taali Ruus on võtnud plaani lähiaastail tunduvalt suurendada piimatootmist ja loomade arvu. Samas on noor Kase talu peremees Arro Truumees otsustanud alustada teraviljakasvatusega Koigi külas.

Kuigi viimase kümnendi jooksul on eriti just Valjala viljakasvatajad oma saakidega teistest paremad olnud, usub Harri Remmekoor, et Pöide paremad päevad seisavad alles ees.

Taas Saaremaa viljaaidaks

“Kui vanal hallil Eesti ajal loeti Pöide otsa Saaremaa viljaaidaks, siis lähiaastal muutub Pöide uuesti Saaremaa viljaaidaks,” on ta kindel. Uuenenud maaharimise tehnoloogia, õigeaegselt tehtud tööd, kõrge saagikusega seemnete kasutamine, paremate külvikute kasutuselevõtt, väetiste ja herbitsiidide efektiivsem kasutamine, koristuskadude vähenemine on tegurid, mis kuulsa viljakasvatuspiirkonna uuesti pildile toovad. Remmelkoor tuletab meelde, et ka Valjala külje all toimetav Saaremaa kuulsaim viljakasvataja Kaido Kirst on Pöide juurtega mees. Kaido isa Leo Kirst oli üks vähestest saarlastest, keda nõukogude ajal Lenini ordeniga tunnustati. Leo töökus, kohusetunne ja edasipürgimise vaim on kandunud üle nii Kaidole kui ka tema poegadele.

Print Friendly, PDF & Email