Hillar Lipp tutvustas Nasva klubis oma värsket rannameeste raamatut

“Kaluriamet ei ole kunagi kerge olnud. Kalurit iseloomustav visadus, vähenõudlikkus ja ühtekuuluvustunne on kujunenud sajanditepikkuses koosluses tujuka merega,” kirjutab Hillar Lipp, raamatu “Meri aitab elada” autor äsjailmunud trükise sissejuhatuses.

KAKS KANGET: Kalle Kesküla (paremal) oli esimene, kes oma kodukülast raamatu kirjutas. Nüüd kiidab mees Hillar Lippu, kelle raamat on huvi äratanud.
IRINA MÄGI



Kolmapäeva pärastlõunal tutvustas aastakümneid kutselise kalurina tegutsenud nüüdne ettevõtja Hillar Lipp koos inimestega, kes raamatu koostamisele kaasa aidanud, Saaremaa kalameeste töid-tegemisi kajastavat mahukat trükist Nasva klubis.

303-leheküljelises kõvaköitelises raamatus on ligi 50 artiklit ja üle 300 foto. Lugeja saab ülevaate nii aastasadade kui ka aastakümnete tagusest kalapüügist Saaremaa vetes, püütavatest kalaliikidest, kalavarudest, püügivahenditest, kalakasvatusest, sadamatest, ka rannarahva peremärkidest, kalurite uskumustest, linnustikust, väikesaartest ja laidudest, rannavetekalurite igapäevasest sõnavarast ja meresõidu sõnastikust.

Pikem lugu on Nasva kalurikülast, mis annab mitmekülgse pildi sealsete kalurite elust, ehitistest, ettevõtetest, sadamatest, kultuuri- ja sporditööst, loodusest ning meistrimeeste valmistatud püügi- ja sõiduvahenditest.

Eesti kalanduse minevikust on kirjutanud Rootsis elanud Rudolf Schmuul (1921–2002), kes taasloodud Eesti Vabariigis nõustas ka Saaremaa ja Muhu kalureid. Panga meeste kalapüüki eelmise sajandi alguses meenutab Sihi külas elanud Ado Meri, kes kirjutas sellest 1983. aastal Torontos elades.

Esitlusel viibinud mereajaloolane Bruno Pao kiitis Hillar Lipu ettevõtmise heaks, rõhutades, et niisugust entsüklopeedilist teost on ilmtingimata vaja.

MTÜ Saarte Kalandus juhatuse esimees Jüri Saar rõhutas, et see raamat on vahest olulisemgi kui mõni betooni valatud sadamaehitis, kuna trükis annab täieliku ülevaate saarlaste merelistest tegemistest.

Kirjanik Ülo Tuulik rõõmustas selle üle, et saarlaste meretöö ja sinna juurde kuuluvad muudki tegemised on Hillar Lipp suutnud kenasti kokku võtta ja raamatukaante vahele paigutada.

Projektijuht Õie Õll sõnas, et selle raamatu tegemine oli tema jaoks keerukas ülesanne, kuna autor oli väga eesmärgikindel ja mingite järeleandmistega ei nõustunud. Koostöö viis aga sihile ja nii nagu Hillar Lipp esitlusel ütles, on ta lõpptulemusega rahul. Fotograaf Lembit Michelsonil kulus mitu kuud vanade fotode töötlemiseks. Kogenud fotograaf, kes on ise koostanud mitu fotoalbumit Saare maakonnast, jäi tulemusega rahule. Oluline on aga see, et lugejad saaksid raamatust uusi teadmisi siinsete kalameeste tegemistest. Nii nagu staažikad kalurid pärast esitlust raamatut sirvides laususid, annab see põhjaliku ülevaate nii nende kui ka nende esiisade tänuväärsest tööst.

Print Friendly, PDF & Email