Üheksa korda mõõda, üks kord lõika (23)

Jüri Kuusk

“Lausa uskumatu järjekindlusega püüab Saaremaa vallavolikogu toetada 100 000 euro suuruse summa eraldamise plaani, et ehitada Tori jõe äärde uus Tori jõesadam,” kirjutab endine veeteede ameti Saaremaa osakonna juht Jüri Kuusk. “Jutt nõndanimetatud Tori sadama rekonstrueerimisest on eksitav, sest seal ei ole mitte kunagi Tori jõesadama nimelist ega üldse mitte mingisugust sadamat olnud.”

Eelpool nimetatud Tori jõesadama projekti arutelu raames on ettekandjad teadlikult esitanud valeandmeid Tori jõesadama kohta. Ettekandjad väitsid volikogus, et lossitud kala koguste järgi on tegemist kolmanda sadamaga Saaremaal.

Maaeluministeeriumist saadud andmete alusel kuulub Tori jõesadamale lossitud kala koguste järgi 2016. aastal 13. koht, tänavu 30. septembri seisuga aga alles 28. koht Saare maakonnas. Samuti väärib tähelepanu, et sadamaregistrisse on esitatud valeandmed. Tori jõesadamas ei ole olnud ega ole ka täna kaid.

Sadamaregistri andmetest võisime aga näha, et Tori jõesadamas on kai, vähemalt oli see nii Tori sadama sadamaregistrisse kandmise ajal ja nii oli see ka veel novembri lõpupoole. Tori sadam on sadamaregistrisse registreeritud tänavu 27. oktoobril.

Kai kustutati nimekirjast

Kui heita täna pilk sadamaregistris oleva Tori jõesadama andmetele, siis on kai olemasolu nimekirjast kadunud. Seega on kai vahepeal kustutatud. Seda enam tekib nüüd küsimus, kuidas sai veeteede amet registreerida olematu Tori jõesadama sadamaregistrisse.

On ju sadama registrisse kandmise üks nõuetest see, et sadam peab olema “veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised”.

Kui veeteede amet ka edaspidi kavatseb olematuid sadamaid sadamaregistrisse samamoodi kanda, kui seda tehti olematu Tori jõesadama puhul, siis võib ju sadamaregistrisse kanda ükskõik millise merelahe sopi, lautrikoha või jõekääru. Vaja vaid “sadamale” nimi leida ja umbkaudsed koordinaadid määrata.

Väga kurb, et nii Saaremaa vallas kui ka veeteede ametis ei aeta asju just kõige korrektsemalt.

Tori jõe suudmes on vee sügavus 0,4–0,6 meetrit ja selles kohas, kuhu tahetakse uut Tori jõesadamat rajada, 0,3–0,8 meetrit. Kas on majanduslikult otstarbekas rajada uus sadam kohta, kus on nii vähe vett ja ligipääs sadamale lisaks vähesele veesügavusele takistatud ka veel madala jalakäijate sillaga?

Madala veetaseme korral on seal vett veelgi vähem ja paatide sisenemine uude sadamasse raskendatud. Kõrge veetaseme korral saab takistuseks jalakäijate silla alt läbisõitmine.

Kuna Tori jõe vahetus naabruses asub Kuressaare sadam, kus on nii kaid paatide sildumiseks kui ka paadislipp paatide veeskamiseks, siis tuleks kaluritel hakata edaspidi Kuressaare sadamat kasutama. Meie riigi ja valla majanduslik seis ei ole nii hea, et võiksime raha raisata perspektiivitu uue jõesadama ehitamisele, kui seal kõrval asub juba täiesti korras Kuressaare sadam.

Palju mõistlikum koht

Tegelikult asus Tori sadam hoopiski Raiekivi säärel ning sealseid kaisid kasutasid sildumiseks nii purjekad kui ka kalapaadid ja lõbusõiduks mõeldud sõudepaadid. Samuti oli seal ujula.

Kui kalurid ei taha oma paatidega silduda selleks ettenähtud kai ääres, mis on ehk GOSPA-le liiga lähedal, siis võiksid nad seda teha Raiekivi sääre läänekaldal asuva puidust kai ääres või Kuressaare sadama lõunamuuli põhjapoolsel kaldal.

Võrreldes Tori jõesadama ehitamisele kulutatava rahaga saaks Raiekivi sääre läänekaldale ja sadama lõunamuuli põhjaküljele rajada tunduvalt väiksema summa eest täiesti arvestatavad ja kaluritele kasutamiseks kõlbulikud kaid. Pealegi on veesügavus seal tunduvalt suurem ja kaid on kaitstud lainetuse eest. Ainus probleem, mis võib seal tekkida, on siis, kui Raiekivi säärel toimuvad Kuressaare merepäevad. Siis on seal palju rahvast ja kalurite toimetamine tugevasti häiritud. Merepäevad kestavad aga ainult mõne päeva. Ülejäänud ajal oleksid sadamakaid vaid kalurite ja aerupaatidega huvisõitjate päralt.

Juba ammusest ajast on teada, et ülepeakaela ei maksa midagi teha, seda enam siis, kui on tegemist piisavalt suure maksumaksjatelt saadud rahasumma eraldamisega kahtlase väärtusega jõesadama jaoks. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika!

Print Friendly, PDF & Email