Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) ja keskkonnaõiguse keskuse (KÕK) koostatud “Kaitstavate alade linnujahi analüüs” leiab, et Eestis oleks vajalik muuta linnujahi regulatsiooni kahesajal kaitstaval objektil.
Analüüs toob välja alad, kus on vajalik linnujahti piirata (suured olulised rändepeatusalad) või, vastupidi, piiranguid hoopis leevendada (väikesed väheolulised rändepeatusalad sisemaal).
Uuendamata kaitsekorraga alade hulgas on kolm rändveelindudele olulist ala, kus tuleb analüüsi koostajate hinnangul linnujaht keelata, sest liikide arvukused on suured, elupaik on kvaliteetne, alal esinevad ohustatud liigid ja need alad asuvad ka linnualadel: Linnulaht, Loodenina (6 km) rand, Vesitükimaa laiud.
Linnujahi reguleerimise valikutes on kõige keerulisemad hoiualad, sest siin on vastavalt looduskaitseseadusele linnujaht eranditeta lubatud. Analüüs märgib, et kindlasti on vajalik linnujahi piiramine kümnetel rändveelindudele olulistel aladel, mis on valdavalt hoiualad. Jahti on vajalik piirata kõikidel suurtel Lääne-Eesti hoiualadel, samuti osaliselt Võrtsjärvel ja Peipsi järvel.
Suurtel hoiualadel on analüüsis piiritletud rändveelindude kaitseks kõige olulisemad alad, kus linnujahi piiramine on kindlasti vajalik. Need osalise linnujahipiiranguga hoiualad on järgmised: Nõva-Osmussaare, Pakri, Võrtsjärve, Pärnu laht, Kihnu, Väinameri (nii Saare-, Hiiu- kui ka Läänemaal), Siiksaare-Oessaare, Kura kurk, Sutu laht, Tagamõisa, Koorunõmme ja Kõrgessaare-Mudaste.
Lisaks soovitavad analüüsi koostajad linnujahi keelata Vilsandi rahvuspargis, sest see on väga oluline rändveelindude peatusala. Praegu on Vilsandi rahvuspargis linnujaht lubatud piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekul.
Analüüs viitab ka probleemidele linnujahti puudutavas seadusandluses. Tõhustamist vajaks jahipidamise läbipaistvus ja jahilubadele märgete tegemise kord, sest praegu ei ole loodusesse jäetud surmatud isendite puhul võimalik kindlaks teha, kes need lasknud on. Märgitakse, et järelevalve on vähene ja karistused liiga leebed, mis tekitavad rikkujatel karistamatuse tunde.
Analüüsi koostajad tõdevad, et maaomanike õigused jahi reguleerimisel on liiga suured ja suurem roll peaks otsustamisel olema kogukondadel, samuti tuleks paremini reguleerida välismaiste jahituristide sissetoomist, näiteks seada sisse maaomaniku vastutus jahituristi eest.
Uuring viitab vajadusele kehtestada üldine jahikeeld Natura aladel ja anda rohkem õigusi jahi tingimuste määramisel kohalikele omavalitsustele.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Analüüsi koostajad tõdevad, et maaomanike õigused jahi reguleerimisel on liiga suured ja suurem roll peaks otsustamisel olema kogukondadel, samuti tuleks paremini reguleerida välismaiste jahituristide sissetoomist, näiteks seada sisse maaomaniku vastutus jahituristi eest.
Uuring viitab vajadusele kehtestada üldine jahikeeld Natura aladel ja anda rohkem õigusi jahi tingimuste määramisel kohalikele omavalitsustele.
EI TULE ENAM SOTSIALISMI, ISEGI PEALE VENEMAA SEKKUMIST EI TULE. SAAGE SUUREKS. Soovisime kõik ühel häälel eraomandusel põhinevat riigikorda. Praeguse olukorra on põhjustanud nn segaomand. See tähendab, et riigil ja nn “huvigruppidel” on jäetud eraomandi kasutamise ja kamandamise võimalus. Maaomanik on omanik põhimõtteliselt ainult paberil ja maamaksu maksmise hetkel. Ükski maaomanik ei laseks enda maadel midagi sarnast sündida. Millegi/kellegi soovil jäeti seadustesse võimalus, et omaniku luba omamata võivad tema omandil igasugused – nende seas nii jahimehed kui igat sorti “kaitsjad” ringi kooserdada. Ja mõlemad kasutavad seda õigust täiega.
looduskaitsjatel on täielik võim sinu omandi üle ja nad tahavad rohkem ja rohkem ja euroopa soosib seda