Hüvasti, Kuressaare linn! (23)

Autor:
SH
– 28/12/2017Rubriik: Arvamus

Valdek Kraus

“Haldusreformi üks etapp on jõudnud lõpule ja pärast aastavahetust on meil paljud asjad teisiti,” kirjutab saarlane Valdek Kraus. “Ühes asjas olen ma päris nõutu. Seni oli nii, et kui tahtsin mingi asjatoimetuse pärast linna sõita, siis nii ma abikaasale ka ütlesin. Pärast aastavahetust ma aga nii öelda ei saa, sest siis valetaksin talle.”

Hiidlastel küll suurt midagi ei muutu: kui Kõpu naine või mees kavatses Kärdlasse sõita, siis nii ta oma naisele ka ütles. Linn tähendab hiidlaste jaoks Tallinna.

Saarlased on oma pealinna Kuressaaret ikkagi linnaks pidanud, aga uuel Eesti halduskaardil Saaremaal enam linna pole. Nojah, hiidlastel ka pole. Seevastu Loksa ja Narva-Jõesuu elanikud on jätkuvalt linnakodanikud.

Teatavasti oli Taani kuninga vend hertsog Magnus nii lahke, et andis ühele alevile 1563. aastal linna nimetuse. Koos Kuressaare linnastaatuse saamisega hakkas siin kehtima Riia õigus.

Kuressaare küla?

Linnal, nagu ka teistel haldusüksustel, on oma juhtorganid. Linnal on selleks raad, mida meil kutsutakse volikoguks, ja meer ehk linnapea. Uue haldusreformi järgi ei ole meil enam linnavolikogu ega ka linnapead. Seega linna meil Saaremaal enam ei ole. Aga mis asula see Kuressaare siis on?

Eesti seaduste järgi on meil ainult külad ja linnad, aleveid ja alevikke pole. Kui Kuressaare ei ole linn, siis saab ta olla vaid küla. Seega tuleks Kuressaares valida külavanem. Huvitav, millal sellele kohale konkurss välja kuulutatakse?

Kui ma eelpool toodud aruteluga puusse panen, olen tänulik neile, kes oskavad selgema pildi maalida.

Mulle tundub, et seda haldusreformi hakati ellu viima toorelt. Ka maavalitsuste kaotamine ja neile asendusorganite leidmine oleks tulnud enne reformi algust üksipulgi läbi töötada.

Minu arvates on piirkondlike transpordikeskuste loomine samuti üks suure küsimärgiga ettevõtmine. Huvitav, mida hakkavad nende keskuste töötajad pärast liinide korrastamist viis päeva nädalas ja kaheksa tundi päevas tegema?

Tuletan meelde, et nõukogude ajal oli igas külanõukogus, vaatamata selle suurusele, tööl 2,5 inimest: esimees, sekretär ja 0,5 ametikohaga koristaja-kütja. Need töötajad jõudsid registreerida sünnid ja surmad, vastu võtta põllumajandusmaksu, kindlustusmaksud, viia läbi kõikvõimalikke valimisi, muretseda kooliõpetajatele elamispinnad ja talvekütuse, 1.–15. jaanuarini loetleda inimesi ja loomi, maksta abirahad ja vallasemade toetused, vormistada Saaremaale sissesõidu lubasid ja kanda need registrisse. Ja seda ajal, mil puudusid arvutid.

Kas ikka tõesti tuleb iga töö tegemiseks luua eraldi ametiasutus ja ametikoht? Kuidas ja milliseid meetodeid kasutades on määratletud töömahud? Millised on täpselt tegevused, mille eest nad vastutavad?

Kust kandist oled?

Aga nüüd ikka see linna nime küsimus: kas edaspidi on kõik endise Kuressaare linna elanikud maainimesed? Asi võinuks olla ka teisiti, kui mingis haldusdokumendis oleks kirja pandud, et Saaremaa valla keskus on Kuressaare linn.

Huvipakkuv on ka aadresside kirjutamine. Isegi ajalehes juubilaride mainimisel jääb küla nimest väheks, sest ega inimesed ju tea kõiki külanimesid, rääkimata “reformitud” nimedest. Maanteede ääres on juba aastaid viidad kihelkondade nimedega, kuigi neist pole mingit kasu olnud.

Viie aasta jooksul pärast sõda käisid talunikud hobuvankritega Kuressaare linnas turul oma toodangut müümas. Siis võis sageli kuulda küsimust: “Kust kandist sa oled?”

Ilmselt on mõiste “kant” kasutusel olnud juba palju aastaid. Kant on lühike ja tugev sõna. Näiteks võiks ju öelda: Pajukurdla küla, Laimjala kant või Turja küla, Kallemäe kant. Meie peres oli “kandi” mõiste kasutamine sagedane just maainimestega suheldes. Ise olen siis Mändjala külast Kuressaare kandist.

Niisiis, hüvasti, Kuressaare linn ja Riia õigused! Kuressaare pidas linnana vastu Taani, Rootsi, tsaari-, Saksa ja nõukogude aja – kokku 454 aastat. Taasiseseisvunud Eestile vandus aga alla.

Print Friendly, PDF & Email
Jaga