“Haldusreformi üks etapp on jõudnud lõpule ja pärast aastavahetust on meil paljud asjad teisiti,” kirjutab saarlane Valdek Kraus. “Ühes asjas olen ma päris nõutu. Seni oli nii, et kui tahtsin mingi asjatoimetuse pärast linna sõita, siis nii ma abikaasale ka ütlesin. Pärast aastavahetust ma aga nii öelda ei saa, sest siis valetaksin talle.”
Hiidlastel küll suurt midagi ei muutu: kui Kõpu naine või mees kavatses Kärdlasse sõita, siis nii ta oma naisele ka ütles. Linn tähendab hiidlaste jaoks Tallinna.
Saarlased on oma pealinna Kuressaaret ikkagi linnaks pidanud, aga uuel Eesti halduskaardil Saaremaal enam linna pole. Nojah, hiidlastel ka pole. Seevastu Loksa ja Narva-Jõesuu elanikud on jätkuvalt linnakodanikud.
Teatavasti oli Taani kuninga vend hertsog Magnus nii lahke, et andis ühele alevile 1563. aastal linna nimetuse. Koos Kuressaare linnastaatuse saamisega hakkas siin kehtima Riia õigus.
Kuressaare küla?
Linnal, nagu ka teistel haldusüksustel, on oma juhtorganid. Linnal on selleks raad, mida meil kutsutakse volikoguks, ja meer ehk linnapea. Uue haldusreformi järgi ei ole meil enam linnavolikogu ega ka linnapead. Seega linna meil Saaremaal enam ei ole. Aga mis asula see Kuressaare siis on?
Eesti seaduste järgi on meil ainult külad ja linnad, aleveid ja alevikke pole. Kui Kuressaare ei ole linn, siis saab ta olla vaid küla. Seega tuleks Kuressaares valida külavanem. Huvitav, millal sellele kohale konkurss välja kuulutatakse?
Kui ma eelpool toodud aruteluga puusse panen, olen tänulik neile, kes oskavad selgema pildi maalida.
Mulle tundub, et seda haldusreformi hakati ellu viima toorelt. Ka maavalitsuste kaotamine ja neile asendusorganite leidmine oleks tulnud enne reformi algust üksipulgi läbi töötada.
Minu arvates on piirkondlike transpordikeskuste loomine samuti üks suure küsimärgiga ettevõtmine. Huvitav, mida hakkavad nende keskuste töötajad pärast liinide korrastamist viis päeva nädalas ja kaheksa tundi päevas tegema?
Tuletan meelde, et nõukogude ajal oli igas külanõukogus, vaatamata selle suurusele, tööl 2,5 inimest: esimees, sekretär ja 0,5 ametikohaga koristaja-kütja. Need töötajad jõudsid registreerida sünnid ja surmad, vastu võtta põllumajandusmaksu, kindlustusmaksud, viia läbi kõikvõimalikke valimisi, muretseda kooliõpetajatele elamispinnad ja talvekütuse, 1.–15. jaanuarini loetleda inimesi ja loomi, maksta abirahad ja vallasemade toetused, vormistada Saaremaale sissesõidu lubasid ja kanda need registrisse. Ja seda ajal, mil puudusid arvutid.
Kas ikka tõesti tuleb iga töö tegemiseks luua eraldi ametiasutus ja ametikoht? Kuidas ja milliseid meetodeid kasutades on määratletud töömahud? Millised on täpselt tegevused, mille eest nad vastutavad?
Kust kandist oled?
Aga nüüd ikka see linna nime küsimus: kas edaspidi on kõik endise Kuressaare linna elanikud maainimesed? Asi võinuks olla ka teisiti, kui mingis haldusdokumendis oleks kirja pandud, et Saaremaa valla keskus on Kuressaare linn.
Huvipakkuv on ka aadresside kirjutamine. Isegi ajalehes juubilaride mainimisel jääb küla nimest väheks, sest ega inimesed ju tea kõiki külanimesid, rääkimata “reformitud” nimedest. Maanteede ääres on juba aastaid viidad kihelkondade nimedega, kuigi neist pole mingit kasu olnud.
Viie aasta jooksul pärast sõda käisid talunikud hobuvankritega Kuressaare linnas turul oma toodangut müümas. Siis võis sageli kuulda küsimust: “Kust kandist sa oled?”
Ilmselt on mõiste “kant” kasutusel olnud juba palju aastaid. Kant on lühike ja tugev sõna. Näiteks võiks ju öelda: Pajukurdla küla, Laimjala kant või Turja küla, Kallemäe kant. Meie peres oli “kandi” mõiste kasutamine sagedane just maainimestega suheldes. Ise olen siis Mändjala külast Kuressaare kandist.
Niisiis, hüvasti, Kuressaare linn ja Riia õigused! Kuressaare pidas linnana vastu Taani, Rootsi, tsaari-, Saksa ja nõukogude aja – kokku 454 aastat. Taasiseseisvunud Eestile vandus aga alla.
Tõesti mõtlevapanev artikkel, aga seni kuni meil keegi millegi eest ei vastuta, tehaksegi selliseid rumalusi. Ametnikke on tõesti palju ja nad peavad ju oma kabinetis pastakaid imedes midagi uut leiutama ja need leiutised ei ole alati tavainimese mõistusele arusaadavad. Tõesti ei mõista, kellele on sellist segadust vaja, tohutu raha lastakse tuulde ja pärast kõik laiutavad käsi, et jah näed ei olnud ikka õige otsus, aga vastutajad on peadpidi kadaka põõsas, selle asemel, et oma saamatust tunnistada, kahju!
Ka põline kuressaarlane näiteks Roomassaare kandist ütleb kesklinna mineku puhul, et läheb “linna.”
Krausil on väga õige jutt!On ikka lollid otsused,küsige rahvalt ka!Rahvas on targamad.
Nüüd rahvalt küsida on juba hilja. Linnakohus ei tõmmati aga vesi peale teadlikult. Ei usu, et ühinemisele takistus ei märganud pressis Paide linnApea avaldust, miks Paide ei toetanud ühtse Järvamaa valla loomise IDEED. Paide linnamuuseumi on Kuressaare omadest veelgi vanemad ja seda oskavad Paide elanikud hinnata.
Aga eks iga linn on oma elanikke ja elanikud oma juhte väärt.
Seda on varem seletatud. Siin ongi üks asi kahe silma vahele jäänud: Asustusüksus on asula, millele on määratud linna, alevi, aleviku või küla kategooria,
Mis see kuressaare nüün muud on kui kolhoosikeskus.Kui veidi möelda siis tuleb meelde, kelle palgad tõusid kuni 100% ja kes praegus valitsevad seda uut Saaremaa kolhoosi.
Keegi arvas, et on linnapeakohusetäija ja kui Tallinast seda tiitlit ei antud siis palus omale maavanema tiitlit, ka sellest jäi ilma.
Nüüd on uhkus saanud nii paju kannatada, et aitab ka kolhoosipea tiitlist. Kahju teist Kuressaare linnarahvas, et valisite ju endale ise selle maaka nime.
Halin käib ainult Kuressaare linna ümber. Lehed kubisevad eestluse vastastest nupukestsest. Kellle eestivastasem, seda piiravad ajakirjanikud eriti vingelt. Kui püüad vastu hakata, siis oled nats, populist, vene okupandi vastane, juudivastane , igal juhul ei ole saa siis enam avaldamist väärt. On hea, et Krausil on nii pikad juhtmed, aga õnneks ei ole veel lõpmatult pikad. Jõudis artikli valmiks kokku kirjutada.
Kui nüüd igasugune bürokraatia kõrvale jätta, siis Kuressaare on aastakümneid olnud ja JÄÄB külaks. Maailma mastaabis on isegi Tallinn küla.
Halin käib ainult Kuressaare linna ümber. Lehed kubisevad eestluse vastastest nupukestest. Kellel eestivastasem, seda piiravad ajakirjanikud eriti vingelt. Kui püüad vastu hakata, siis oled nats, populist, vene okupandi vastane, juudivastane , igal juhul ei ole saa siis enam avaldamist väärt. On hea, et Krausil on nii pikad juhtmed, aga õnneks ei ole veel lõpmatult pikad. Jõudis artikli valmis kokku kirjutada.
mitmes ölle oo
Ehk keegi hea inimene ütleb, kuidas siis õige kirjutada on. Senini oli Saaremaa, Kuressaare linn ja Pikk tänav. Või maal : Saaremaa, Pihtla vald Kaali küla.
Saan aru, et post toimetatakse kohale ka vigaselt kirjutatud aadressi puhul, aga ikkagi huvitab, võibolla on sellest kirjutatud, aga ju olen siis maha maganud.
Õige aadress oleks:
Mann
Pikk tänav 00-00
Kuressaare
Saaremaa vald
00000 – indeks.
järjekord peaks selline olema.
Maal on järjekord selline:
Mann
Talu nimi
Kaali küla
Saaremaa vald
00000 – indeks.
Nii lihtne see ongi.
Mis siin nii väga seletada: vanasti olid kubermangud ja kubremangu keskused — nüüd vallad ja vallakeskused.. Nii et Saaremaa vald ja vallakeskus Kuressaare!, nii lihtne kõik ongi!
olid veel ka kreisid – näteks Rakvere oli kreisilinn (NB! nitte segi ajada ingliskeelse sõvaga Crazy…) :)
Kahjuks Omniva ei ole oma lehel omniva.ee/abi/kirja_adresseerimine asja täpsustanud.
Aadressandmete õiget kirjapilti saab kontrollida aga näiteks maaameti lehelt http://geoportaal.maaamet.ee/ , seal on hekel kohe esilehel Haldusreformijärgse aadressi päring
Omamoodi on aga nüüd aadresside kirjutamine paljudes teistes kohtades, nt Haapsalus ja selle lähistel.
Haapsalu Raekoja aadress on nüüd:
Lääne maakond, Haapsalu linn, Haapsalu linn, Kooli tn 2
Sihtnumber: 90502
Üks “linnadest” on omavalitsus, teine asula.
Enne haldusreformi oli sama aadress:
Lääne maakond, Haapsalu linn, Kooli tn 2
PS. Ei nõustu Volli͈ Lisatud: 28.12.2017 / 11:05 kirjutatuga.
Kuressaare on aastaid olnud linn aga nüüd on ta külast ka viletsam — külas saab olla külavanem ja haldusreformi osana KOKS võimaldab kõigil asustusüksustrel valida esindaja (küla puhul külavanem, aleviku puhul …) ning milleks vallasisese linna puhul on linnapea. See võimalus kavatsetakse kuressaarlastelt päris ära võtta — vallavanem täidab automaatselt linnapea esindusfunktsioone. Mees unistab maavanema tiitlist ka. Milleks kukesammudega liikuda, kroonime Kallease lossis kohe Saaremaa kuningaks Madis I ja saab asjaga edasi minna!
Kuressaare on linn ja Kuressaarele on linnapea. Taguge see pealuu sisse.
Lisan veel seda, nüüd arvan taas, et KURESSAARE on küla, mitte linn.
Nüüd mõtlesin ümber.
Kuressaare on ikka linna eest.
Peale 2017 aasta haldusreformi on Eestis 15 linna ja Kuressaare nende hulka ei kuulu.
15 linna , mis on omavalitsuslikus staatuses. Kuressaare ei ole enam linnana üks omavalitsus vaid on Saaremaa valla koosseisu kuuluv vallasisene linn. Oli on ja jääb linnaks ja seda tiitlit ei võta temalt keegi.Linnapea on omavalitsusjuht. Vallasiseses linnas täidab seda ülesannet vallavanem.
Äkki oleks kõige lihtsam seda jura täiega ignoreerida? Elame meie oma elu edasi ja las MADIS I ja tema “kuningriik” elab oma illusoorses maailmas. Küll see mania grandiosa üsna pea oma väärilise lõpu leiab.
Niikaua, kui võimu juures on grande debiilod, ei muutu meie riigis mõistupärasemaks miski.