Sõrve loovutab suurima loopealse au Muhumaale

Loopealsete taastamistööde käigus tekib Koguva ja Igaküla vahele Saare maakonna suurim loopealne, mis ületab mõõtmetelt senise suurima, Sõrves asuva Kaugatoma–Lõo alvari.

TÖÖD JAGUB: Muhu Varahaldus OÜ ekskavaatorijuht Marko Oidekivi puhastab päeva jooksul kadakast umbes pool hektarit loopealset.
Maanus Masing



Projekti “Life To Alvars” projektikoordinaator Annely Esko ütles, et praeguseks on Koguva-Igaküla loopealsel Muhus taastatud ala juba 200 hektarit ja tööd jätkuvad veel ligikaudu 100 hektari suurusel alal. Pärast taastamistööde lõppu saab 300 ha suurusest Koguva–Igaküla loopealsest üks suurimaid heas seisundis loopealseid Eestis. Praegu on suurimad Harjumaal Pakri saartel asuvad loopealsed 520 hektariga ja Kaugatoma–Lõo alvar Saaremaal 230 hektariga.

Esko sõnul algasid Koguva–Igaküla alvari taastamistööd 2014. aastal, mil see 30 aastat kasutusest väljas olnud ala oli tugevalt kadakaid, lehtpuuvõsa ja mände täis kasvanud. Nüüdseks on suur osa siinseid karjamaid saanud kunagise avatud ilme: raiutud on männid ja lehtpuuvõsa, harvendatud kadakaid. Taastatud osa karjamaadel peetakse põhiliselt Herefordi tõugu lihaveiseid, hobuseid ja alates sellest aastast ka lambaid.

Esko kinnitusel on taastamistööd mõjunud suurepäraselt niidutaimestiku taastumisele. Kui enne taastamistööde algust võis orhideeliikidest leida vaid kärbesõit ja üksikute laikudena halli käppa, kahelehist käokeelt ja kahkjaspunast sõrmkäppa, siis pärast taastamistöid on suurel alal taas õitsemas näha käoraamatuid, kaunist kuldkinga, tõmmut käppa. Käoraamat ja kaunis kuldking on pärast taastamist esinenud sadade isenditena. Massõitsengu on Esko hinnangul esile kutsunud valgustingimuste paranemine ja masinate tekitatud häiring pinnases, mis võimaldas orhideedel paksust okkavarise ja kulukihist läbi tungida.

Kuigi vahel võib tunduda, et kariloomad mõjuvad taimeliikidele halvasti, kuna võivad ära süüa nende õied, siis Annely Esko sõnul on asjalood hoopiski vastupidi: kariloomad aitavad liigirikkust suurendada, sest karjatatavatele aladele ei jää kulu. Ühtlasi tekib üksjagu loomaradu ja jalajälgi, mis on soodsad kohad taimeseemnete tärkamiseks ja kasvuks.

Print Friendly, PDF & Email