“Jõin ainult ühe pudeli õlut” on liikluspolitseinik Kalmet Valge sõnul roolijoodikute väga levinud vabandus. “Pärast selgub aga, et see üks pudel oli kaheliitrine.”
Saare maakonnas tabas politsei mullu 204 roolijoodikut – kuraditosin rohkem kui aasta varem. “Tegelikult on neid, kes joomase peaga sõidavad, kindlasti palju rohkem kui see hulk, kes tabatakse,” lisas vanemkomissar Kalmet Valge.
Tervise Arengu Instituudi avaldatud statistika näitab, et mullune polnud siiski viie aasta kõrgeim näitaja: 2012. aastal jäi korravalvuritele Saare maakonna teedel vahele 216 juhti, kes olid autorooli istunud alkoholi tarbinuna. Järgmisel, 2013. aastal tabati neid oluliselt vähem – 193, 2014. aastal aga 198.
Kõige rohkem on joobes juhte tabatud maakonna suuremate haldusüksuste piires – Kuressaares ja Lääne-Saare vallas. Linnas jäi politseile vahele veidi vähem kui kolmandik ning Lääne-Saare vallas üle veerandi mullu maakonnas tabatud roolijoodikuist. Nii Laimjala, Ruhnu kui ka Torgu vallas võtsid korrakaitsjad möödunud aastal rajalt maha ühe joobnud juhi.
Kalmet Valge sõnul on nende promilliga roolikeerajate hulgas, kes talle aastate jooksul vahele jäänud, olnud mehi ja naisi, noori ja vanu.
“Kui osa saab aru, et on eksinud, siis teised kipuvad ennast õigustama ja lausa vaidlema,” rääkis Valge. “On ka neid, kes leiavad, et väikese vinega võib sõita küll – et käsi on ju kindel. Vähemalt nad ise arvavad nii.”
Kuressaare politseijaoskonna juhi Rainer Antsaare hinnangul ei saa maakonna teedelt kõrvaldatud joobes juhtide tabamise koha järgi teha konkreetseid järeldusi piirkonna kohta. “Arvud on selleks kuudesse ja päevadesse teisendades väikesed,” tähendas ta.
Antsaare sõnul on alkoholi tarvitanud roolikeerajate liiklusest kõrvaldamine suuresti seotud patrullide asukohaga ning inimestelt saadud teadetega joobekahtlusega juhtidest.
“Alkoholi tarvitanud juhi jaoks on risk sattuda liiklusõnnetusse suurem ning kahjuks on joobes juhtimine meie maakonnas ohtlikumaid õigusrikkumisi,” rääkis Antsaar. “Seda silmas pidades panustab politsei iga päev suure mahu patrullitundidest just liiklusjärelevalve tegemiseks. Soovime oma patrullidega jõuda maakonna kõikidesse piirkondadesse.”
Antsaare sõnul tänab politsei kõiki inimesi, kes on korrakaitsjaile joobekahtlusega juhtidest teada andnud. “Loodame, et nad teevad seda edaspidigi,” ütles Antsaar. “Mida rohkem on neid, kes joobes juhtumist taunivad, seda väiksem on tõenäosus, et keegi purjuspäi rooli istub.”
Kogu Eestis tabati mullu 5839 joobes juhti. 2015. aastal oli see arv 7044. Maakondade arvestuses oli seal vahelejäänud joobes juhtide arvu poolest esikohal Harjumaa 2340 roolijoodikuga. Ida-Viru maakonnas võeti neid rajalt maha 812 ja Tartumaal 795. Hiiumaal juhtis sõidukit purjuspäi 72 inimest.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Vanemkomisar:? Kas see tähendab– kaua töötanud, või vanuselt teistest vanem, või tähendab et saadetakse varsti pensile!
Suured, väga suured arvud. Ja need arvud on aasta-aastalt pea ühesugused. Mida see näitab? Näitab vaid seda, kuidas politsei oma tööd teeb. Ja ta teeb oma tööd hästi. Aga see on ka kõik. Edasine ei huvita kedagi. Aga võiks. Keegi, kellel on andmetele juurdepääs võiks välja tuua, millised on määratud karistused joobes juhtimise eest, kui palju karistatuid on reaalselt oma rahatrahvi ära maksnud ja mis kõige tähtsam – mitmel roolijoodikul sellest 5839 võeti ära juhtimisõigus ja kui pikaks ajaks. Kui need numbrid välja tuua, siis selgub ka põhjus, miks roolijoodikute arv püsib läbi aastate stabiilsena. Selgub tõsiasi, et riigi varjamatu huvi on trahviraha, mitte joobes juhtide arvu vähendamine. Selgub seegi, et juhtimisõiguse äravõtmine joobes juhtimise eest on harv erand. Veelgi suurem erand on roolijoodikute avalikustamine. Siis saame aru, miks see arv ei vähene. Kõik inimesed on teadlikud riigi huvist, sellest ka suhtumine ja käitumine. Politsei võib kasvõi kogu oma inimjõu suunata roolijoodikute püüdmisele aga raha teenimisele suunatud ühiskonnas suhtumise muutust ei toimu. Seni, kuni nendest lihtsatest tõdedest riigi tasandil aru ei taheta saada, seni jäämegi neid arve imestama.
Riigi huvi peaks olema karsklus. Seda, et müügilt kaoksid kõik need 2.liitrised plastpudelisse villitud õlled… Lõpuks on need nn suured õllesõbrad kõik ilma jalgadeta… ja ratastoolides, sest see keemiline vedelik paneb tuksi jalgade veresooned…
Ega liha ja leib selles süüdi ole, et pool maailma ülekaalulisuse all vaevleb. Sama on ka alkohol. Kui midagi tahetakse vähendada, siis tuleb selle kättesaadavust piirata. Sa või väikesele lapsele tundide viisi loengut pidada, et kommid on pahad, rikuvad söögiisu ja lõhuvad hambaid. Jätke laps koos peotäie kommidega ühte tuppa ja tulge veidi aja pärast tagasi. Mitu kommi laua peal alles on? sama on ka alkohol. Senikaua, kuni igas avatud müügikohas on müügil alkohol, mis hõlmab reeglina kuni poole müügikoha müügipinnast – seni pole ka mingit vähenemist loota. Hind on suhteliselt kõrvaline tegur. Raha annab muude asjade pealt kokku hoida. Neid, kes usuvad inimeste teadlikusse kutsutakse utopistideks. Kõige rohkem on meil neid kahjuks Toompeal ja Stenbocki majas.
see tähendabki seda kõike