Miks Saaremaa noortel kool pooleli jääb? (2)

Statistikaameti andmeil katkestab õpingud koguni kümnendik Saare maakonna gümnasistidest.

Miks noored kooli pooleli jätavad?

Lii Vanem,
Noorte Tugila programmi spetsialist:

See, et kümnendik gümnasistidest õpingud pooleli jätab, mind ei üllata.

Kõige suurem põhjus, miks noored õpingud katki jätavad, on igasugused vaimse tervise probleemid. Meie noorte vaimne tervis on õbluke.

Sagedane põhjus kooli pooleli jätmiseks on see, et noor ei ole gümnaasiumis õppimiseks lihtsalt valmis. Sellised noored astuvad gümnaasiumi, kuna seda soovivad nende vanemad või eeldavad sõbrad. Või siis mõtleb see noor, et kõik lähevad gümnaasiumi, kuidas mina saan siis teistsugune olla.

Osal noortest jäävad õpingud katki, kuna nad on võtnud enda jaoks liiga suure ampsu. Nad tahavad olla aktiivsed, võtavad endale palju kohustusi ka väljaspool kooli. Kuna seda kõike on liiga palju, põlevad nad lihtsalt läbi.

Neljanda põhjusena, miks noored kooli pooleli jätavad, toon välja koolikiusamise. Nii kaasõpilaste kui ka õpetajate poolt. Kui õpilane läheb õpetajaga riidu, ei saa ta endale asendusõpetajat valida ja otsustab koolist ära tulla.

Leian, et verinoorena pere loomine ei ole tänapäeval enam väga oluline põhjus kooli pooleli jätmiseks. Pärast lapse sündi saab ju õpinguid jätkata, kas siis oma koolis või täiskasvanute gümnaasiumis.

Maalastel võib linnas asuva gümnaasiumi pooleli jätmisel olla ka materiaalne põhjus. Seda põhjust noored aga pigem välja ei too – Eesti riigis ei taha keegi tunnistada, et ei tule majanduslikult toime. Kui räägiti aga, et Saaremaa ühisgümnaasiumi ühiselamu pannakse kinni, olid maalapsed päris hädas, et kuidas nad siis koolis saavad käia. Õpingute ajaks elamispinna üürimine on ju kallis.

Neid, kes oleks läinud päevakoolist otse tööle, on väga vähe. Enamik neist, kes ei saa päevakoolis hakkama, läheb esimese hooga ikka täiskasvanute gümnaasiumisse.

Kooli pooleli jätmist on võimalik ennetada. Kui koolide sotsiaalpedagoogid teavad, et noorte jaoks on loodud selline koht nagu Tugila, võiksid nad raskustes noored siia saata. Nii jõuaks probleemideni juba eos ja väljakukkumist saaks ehk ennetada.

Viljar Aro,
Saaremaa ühisgümnaasium:

Palju oleneb konkreetsest lennust. On lende, kus keegi ei lange välja ja õpilasi tuleb mujalt isegi juurde. Samas on lende, kus väljalangevust on päris üksjagu.

Enamasti lahkub õpilane oma avalduse alusel ja üldiselt läheb mõnda teise gümnaasiumisse või ametikooli. Kui ta näiteks ei tule toime või leiab, et suudaks teistsuguses keskkonnas paremini õppida. Või õpib poiss-sõber või tüdruksõber teises koolis. Ega me kunagi päris täpselt ei tea, miks õpilane ära läheb, sest tema põhjendused võivad erinevatele inimestele olla erinevad.
Praegu ei meenu mulle aga ühtki juhust, kus õpilane on meilt ära läinud ja jätnudki haridustee katki.

Ly Kallas,
Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi direktor:

Täiskasvanute gümnaasium erineb statsionaarse õppega koolist selle poolest, et siin õpivad täiskasvanud inimesed, kellel kool peab mahtuma töö ja pere kõrvale. Enamik neist, kes täiskasvanute gümnaasiumi tulevad, on oma endise kooli pooleli jätnud juba varasematel aastatel, näiteks tervislikel põhjustel. Aina rohkem on meie haridussüsteemis ärevushäiretega, aga ka krooniliste haigustega noori. Osa noori on õpingud pooleli jätnud majanduslikel põhjustel. Kui tervis lubab või on vahepeal saavutatud majanduslik stabiilsus, tullakse siia õpinguid jätkama.

Õpingute katkestajaid on aga ka meie koolis ning paljuski tuleneb see meie kooli eripärast. Osal meie õppuritest jääb kool pooleli näiteks seetõttu, et nad lähevad mandrile tööle.

Nende jaoks on kõige olulisem töökoht, alles seejärel tuleb kool – mis on, eriti pereinimeste puhul, mõistetav. Kui töökoht on mandril, siis minnakse ka kooli mandrile.

Teine levinum põhjus õpingute katkestamiseks on see, et minnakse emapuhkusele. Õpingute ajutine katkestamine on täiskasvanute puhul pigem eluga kaasaskäiv nähtus, sest enamasti tullakse mingi aja pärast tagasi ja lõpetatakse kool ära.

Toomas Takkis,
Kuressaare gümnaasiumi direktor:

Seda, et keegi kooli pooleli jätab, on kogu aeg olnud. Vahel valivad inimesed õppimiseks vale koha, mõnikord nad ei viitsi õppida või armuvad või on perekondlikud põhjused.

Igasuguseid asju juhtub. Mõjureid on hästi palju. Kui see eesmärgiks seada, küllap saaks väljalangemist ka vähendada.

Print Friendly, PDF & Email