Põlisest pealinna poisist sai Susihännal mesinik

Pealinnas üleskasvanud Raul Orglaan kasvatab Hakjalas teist aastat mesilasperesid ja hakkab ehitama mesindushoonet.

UUS MESINIK: Varem ehitajana leiba teeninud Raul Orglaan näeb oma tulevikku mesinikuna.
Maanus Masing


“Kui keegi soovib oma mesilat laiendada või talvekahjudest taastuda, siis mina oma koostööpartneriga pakun selleks võimaluse,” ütles Susimesi OÜ juhatuse liige Raul Orglaan. Praegu on ettevõttel Hakjalas üle 70 põhipere ja 160 iduperet, kes lähevad kevadel müüki.

Raul Orglaane koostööpartner on Tallinnas registreeritud Beeline OÜ, kes tegeleb Buckfasti mesilasperede ja mesilas­emade kasvatamisega. Orglaane sõnul on tema valdkond mesilased ning partneri ülesandeks müük ja klientide tagasiside.

Orglaane sõnul on mesilate talvekaod viimastel aastatel suurenenud. Isegi mulluse mõnusalt pehme talvega olid mõne mesiniku talvekaod märkimisväärsed. Mesilaste suremise peamiseks põhjuseks peetakse jätkuvalt varroalesta, mis on teinud Eesti mesilates pahandust juba mitukümmend aastat. Kõige enam on hädas vanemad mesinikud, kes kasutavad ajast ja arust ravivõtteid või siis ei ravi üldse. Kuigi mõni vanem mesinik väidab, et ta ei ole oma mesilastel ealeski näinud ühtegi varroalesta, on Orglaane hinnangul sel juhul probleem pigem mesiniku kehvas silmanägemises. Üldlevinud arvamuse kohaselt pole Eestis enam varroalesta-vaba mesilasperet.

Susimesi Susihännal

Orglaane ettevõte Susimesi OÜ tegutseb Hakjalas Susihännal, kuhu mees paar aastat tagasi pikalt tühjalt seisnud elamise soetas ja sel aastal tarud kohale tõi. Kõigepealt tuli maja ümbritsev tihnik puhastada tihedast võsast, kus seni sai liikuda vaid loomaradasid mööda. Praegugi on samas lähedal veel loomade söödaplats ning hoovis liiguvad aeg-ajalt kitsed ja hirved. Ühtki taru pole metsloomad veel ümber ajanud, kuigi paigast nihutanud on küll.

Hiljuti lõppenud noortaluniku toetuse taotlusvoorus määrati Susimesi OÜ-le 40 000 eurot mesindusinventari ja mesilasperede jaoks ning mesindushoone ehitamiseks. “Inimesed eeldavad, et kui on mesindusettevõte, siis saab mett ka,” põhjendas Orglaan tavapärase mesindusega pihtahakkamist. Paljud on temalt mett juba küsinud ning miks mitte hakata mett tootma piirkonnas, kus praegu mesinikke eriti ei ole. “Paar väikemesinikku küll on, aga siit Võhma poole on mesinike poolest kõige hõredamalt asustatud piirkond.”

Raul lubab, et juba järgmisel aastal toodab tal mett kümmekond peret. Tasa ja targu liikudes peaks perede arv jõudma lähiaastatel poolesaja kanti. Selleks ajaks saab valmis ka mesindushoone, kus mett vurritada ja pakendada.

20 aastat metsa poole

Pealinnas sündinud ja kasvanud mehe kohta on Raul Orglaan oma sõnul juba viimased 20 aastat metsa poole olnud. Tallinnast koliti kõigepealt Kiisale, kuhu ehitati maja. Siis müüs Raul maja maha ja kolis oma Saaremaalt pärit noorikuga Kuressaarde. “Siis sai neli aastat aktiivselt otsitud ja leidsime selle koha, kus mitte midagi ei ole,” rääkis ettevõtja.

Orglaane sõnul soovib ta tulevikus koos perega Kuressaare korterist Hakjalga kolida. Seni ei ole Susihännal veel elektrit ning peremees usub, et see oligi olulisim põhjus, miks keegi seda kohta ära osta ei soovinud. Seevastu Orglaanele elektri puudumine just meeldis. Hinnapakkumiste järgi saab öelda, et oma päikese­elektrijaam tuleb odavam kui Eesti Energiaga liitumine. Eesmärk on siia oma elekter tuua, ütles Raul Orglaan.

Mesinik rääkis, et aastaid töötas ta üldsegi Norras ehitusel. “Tahtsin muutust ja kuna elu oli mind kokku viinud mesindusringkonna inimestega, siis üks asi viis teiseni ja lõpuks olen siia välja jõudnud,” nentis Orglaan.

2015. aastal hakkas Raul Orglaan Olustveres mesindust õppima ja oli praktikal tuntud Muhu mesiniku Aimar Lauge juures. Praktika käigus tutvus ta oma praeguse äripartneriga. 2016. aasta kevadest Raul enam Norrasse ei läinud, sest mesilasperede arv oli kasvanud piirini, kus suvel tuli tarude juures iga päev midagi teha.

Print Friendly, PDF & Email