Kõljala ühistu lehmad annavad tonni piima kuus (3)

LOOMAL PEAB HEA OLEMA: Tõnu Posti sõnul tuleb jälgida, et loomal oleks laudas mõnus olla. “Et tal oleks hea magada, vaba juurdepääs söögile ja joogile ning pidevalt värsket õhku.” Siis tuleb ka palju piima. Fotol on Haeska laudas ametis Maile Selberg.
Foto: MAANUS MASING

Saaremaa edukaim piimatootja Kõljala POÜ lüpsab sel aastal esmakordselt lehma kohta üle 12 tonni piima, millise saavutuseni on Eesti ajaloos seni jõudnud vaid neli piimatootjat.

Kõljala POÜ juht Tõnu Post ütles, et sel aastal on lehmad andnud igas kuus üle tonni piima ja aasta lõpuks küündib keskmine väljalüps lehma kohta 12 500 kilogrammi kanti.

Möödunud aastal lehma kohta 11 660 kilo toodangut saanud Kõljala liikumine uutesse kõrgustesse sai selgeks oktoobris, kui ettevõte esimesena Saaremaa piimatootjatest ületas kümne kuuga 10 000 kilo piiri. Praeguse prognoosi kohaselt edestab üleriigiliselt Kõljala ühistut vaid Kaiu LT OÜ, mis kuulub soomlastele ja mida juhib tänavune aasta põllumees Margus Muld.

Tõnu Posti sõnul on kõrge piimatoodangu puhul kõige olulisemad asjad kvaliteetne sööt ja loomade heaolu. “Kui lähed peole, aga laual on ainult kuivanud leivakontsud, siis ma ei arva, et pidu tuleks hea,” tõmbas Post paralleele inimeste maailmaga.

Niisamuti loob loomade hea tuju ja kõrge toodangu maitsev ja energiaküllane ninaesine. Hea sööda saamine eeldab korras rohumaid ja rohumaade piisavat uuendamist. “Soovitan rohumaade seisukorrale tähelepanu pöörata ka pankadel, kes uute lautade ehitajatele laenu annavad,” sõnas Post, andes mõista, et võimsad tootmishooned üksi ei muuda tootmist tasuvaks.

Söödamajanduses on Posti sõnul väga määrav esimene niide, mil ka ettevõtte juht ise on alatasa põllul. Kuigi lõppev aasta oli vihma poolest väga keeruline, õnnestus Kõljala söödategu pea täielikult ilma vihmata.
Teise olulise näitajana tõstis Post esile loomade heaolu, mis algab töötaja suhtumisest oma hoolealustesse. “Paljudes farmides käib mõni töötaja, kaigas käes, ja annab lehmale kolakat, kui midagi ei meeldi,” rääkis Post, kelle sõnul säärased kaikamehed lauta ei sobi. Loomad on targad ja nendel tekib stress väga lihtsalt.

“Kui üks lehm saab peksa, siis on juba terve kari ärevil, et ei tea, kes meist järgmine on,” selgitas loomakasvataja.

Tõnu Post kiitis kevadel kasutusele võetud Taani päritolu püstiseid ja painduvaid söödapiirdeid, mis on samuti visside piimaannile hästi mõjunud. Post selgitas, et looduses on lehm saakloom, kes söömise juures võimalike kiskjate silmamiseks pidevalt pead tõstab. Selline loomuomane käitumine on lehmale sisse programmeeritud ning ka laudas küünitab ta kogu aeg ettepoole ja üritab ümbrust jälgida.

Paraku surub ta niiviisi oma turja pidevalt vastu turjapuud, mis tekitab turja limapaunadesse põletiku. Valu ei võimalda loomal enam loomuomaselt käituda ja ta sööb vähem. Uute painduvate söödapiirete juures saab loom aga süüa ja loomulikult käituda, ilma et tekiks vigastust. “Need on suures süsteemis isegi võib-olla pisiasjad, aga kui on tipptoodanguga tegemist, siis nad mõjuvad,” osutas Tõnu Post.

Nüüd, kus juba järgmisel nädalal hakkab Haeskas tööle Kõljala POÜ uus laut, seab Tõnu Post juba uusi sihte. “Võib juba öelda, et 13 (tonni – toim) on juba täiesti lõdvalt tulemas.”

Print Friendly, PDF & Email