Palju õnne, Soome!

Jaan Lember

“Nimetasime Turu ja Kuressaare sõprussuhteid üheskoos naljatamisi elevandi ja kilpkonna abieluks,” meenutab Soome Vabariigi 100. sünnipäeva puhul üks Kuressaare Lions-klubi asutajaid, endine vallavanem ja abilinnapea Jaan Lember.

Saarlaste ja soomlaste tihedam suhtlemine algas võrkpallist. Soome presidendi Mauno Koivisto kokkukutsutud võrkpalliklubi Sikariporras tuli tutvuste kaudu Saaremaale mängima. Kohtusime veteranidega ja Espoo linnavolikogu aseesimehe Pekka Konttuga, kes rääkis lionismist ja tegi ettepaneku, et meiegi Lions-klubi looksime. Peagi sündiski LC Kuressaare ja Konttust sai meie ristiisa. Mina olin klubi moodustaja ja esimene president. Sellest alates hakkasid Kuressaare sõprussuhted Soomega tihenema.

Edasi tulid sidemed Vammala – praeguse Sastamala – LC Karkkuga, siis juba Vammala ja Kuressaare vahelised sõprussuhted, mis ametlikult vormistati sõpruslepinguna.

Neis suhetes oli tähtis koht spordil. Toimusid Kuressaare ja Vammala linnavõistlused võrkpallis, kus võistlesid mehed, naised, poisid ja tüdrukud.

Järjekorda trotsides

Mulle meenub üks tore projekt, kus Saaremaa ühisgümnaasiumi 6. klassi õpilased kohtusid Espoos Matinkylä kooli kuuendikega. Olin saarlaste grupijuht ja reisiks oli tarvis viisasid Tallinna Soome saatkonnast. Probleeme oli üksjagu, laev aga juba kohe minemas, kui alles järjekorras viisasid ootasin. Ronisin mööda trepikäsipuid ja pidin sõna otseses mõttes peksa saama. Viisad sain aga kätte ja jõudsime ka õigeks ajaks laevale. Reis oli väga tore – eriti laste meelest, kellest enamikule oli see üldse esimene välisreis.

Sündis koostöö ka Turu linnaga. Turu ametikool soovis Kuressaare ametikooli oma koostööpartneriks Euroopa Liidu projektis Cross Boarder ehk “Üle piiride”. See oli aga võimalik ainult Turu ja Kuressaare linna ametlike sõprussuhete korral. Mina kui Kuressaare abilinnapea ja Turu linnapea valmistasime ette koostöölepingu. Sellele pani allkirja ka ametikooli direktoriks saanud Neeme Rand. Nimetasime seda üheskoos naljatamisi elevandi ja kilpkonna abieluks.

Tekkisid sõprussuhted ka Ahvenamaa ja Mariehamniga. Lähetasime Kuressaare õpilased Mariehamni autoremondilukksepa ja restoraniteenindaja ametit õppima.

1991. aastal osales Saaremaa esimest korda Maailma Saarte Mängudel, mis toimusid Ahvenamaal. Saarte mängude finaal oli Ahvenamaa ja Saaremaa võrkpallimeeskondade kohtumine. Olime 0 : 2 kaotusseisus, ent siis said saarlased oma mänguhoo kätte ja võitsid mängu 3 : 2.

Osalesime Tammisaari kaudu ka Põhjamaade sõpruslinnade kokkusaamistel. Sel ajal, kui me aktiivselt soomlastega suhtlesime, oli toetus haridusele – koolidele ja kutseõppele – ja kultuurile väga suur. Toetust said nii Saaremaa ühisgümnaasium, Kuressaare gümnaasium kui ka ametikool. Aastail 1996–1999, mil olin Kuressaare vallavanem, tekkisid meil väga tihedad ja toredad sõprussuhted Espoo lähedal asuva Kirkkonummi vallaga. Eriti hea meel oli selle üle, et saime tänu sõprussuhetele Soomega Abruka ja Roomassaare vahet laeva sõitma. Laev Helina sõitis sel liinil kümme aastat.

Klubide sõprus

Kõik Kuressaare tollased sõprussuhted – nii Soome, Rootsi kui ka Taaniga – olid algselt suhted Kuressaare Lions-klubi ja sealsete Lions-klubide vahel. Sealt arenesid need suhted edasi, sest klubide liikmed olid nendes linnades küllaltki tuntud inimesed mõjukatel ametikohtadel. Praegu on head sõprussuhted Vammala LC Karkku ja LC Kuressaare vahel. LC Karkku panustab igal aastal Saaremaal jagatavasse parimate õpilaste stipendiumisse.

See oli kõigest kiirpilk sellele, mis oli ja on. Aga Soomele ja soomlastele soovin juubeli puhul õnne!


Soome on mu elukool

Mark Muru, väikelaevatootja Alunaut OÜ juht:

Soome on minu elukool ja soomlased aitasid vundamendi laduda minu elutööle. Kui Nõukogude Liit lagunes, läksin Soome n-ö kalevipojaks. Muide, tollal oli see harukordne. Leidsin end paaditehasest. Kuigi ma ei olnud varem paadiehitusega kokku puutunud – see oli minu jaoks täiesti uus maailm –, avastasin seal, et just see ala mulle meeldib.

Eestlastesse suhtuti toona väga hästi, siis oli eestlane Soomes veel haruldus. Ehitasime suuremaid plastikust lõbusõidupaate. Neli aastat, mis ma pendeltöötajana Soome vahet käisin, olid minu jaoks ka elukool. Nõukogude Liidust tulnuna elasin ju korraga vabas ühiskonnas, kus pead ise olema oma õnne sepp. Tagasi kodus, pidime koos ühe soomlasega laiendama tema ettevõtte Eestisse, aga see jäigi nõuks. Siis hakkas veeteede amet otsima võimalust ehitada lootsikaatreid, kuna raha nende ostmiseks polnud. Nii sündiski Tornimäel kõigepealt veeteede ameti osakond. Selle saime soomlaste abiga liiku­ma – nemad projekteerisid aluseid, mis meie ehitasime. Algul lasin Soomes ka mingid kered teha, sest kohalik tööjõud ei teadnud paatidest siis veel midagi. 2000. aastal panime veeteede ameti osakonna kinni. Siis sündis tänane Baltic Workboats. Kui sealt ära tulin, sündis Alunaut. Nii ei ole ma alates jaanuarist 1990 teinudki muud kui paate ehitanud.

Praegu on meil Soomega koostööd palju ning seal on mul hulk sõpru ja tuttavaid. Soomes on meil Alunaudi paatide edasimüüja. Ka Helsingi messil on Alunaut alati väljas olnud. Sel nädalavahetusel viin aga Soome kaitsejõududele ühe sõjaväepolitsei paadi.


Mitmekülgne majandusmeesSanatoorium oli soomlasi täis

Enn Rettau, endine Kuressaare sanatooriumi juhataja:

Kui mina aastail 1995–2002 sanatooriumi juhtisin, oli enamik meie kliente soomlased. Maja oli pidevalt rahvast täis. Tegime Soome matkatoimisto’tega pidevalt koostööd, millel oli väga edukas tulemus. Sanatoorium oli Soome turiste täis suuresti tänu mu asetäitjale Eliis Närole, kes meie poolt soomlastega suhtles. Käisime kord aastas Soomes turismimessil, kust uusi kontakte saime.

Eks soomlasi tõmbas Saaremaale see, et tollal oli siinne elu sealsest tunduvalt odavam. Kuna ka kaubad olid siin palju odavamad, oli Saaremaale tulek kasulik reis. Aga ega siia üksnes ostma tuldud. Käidi ka Saaremaa vaatamisväärsustega tutvumas. Sõidutasime turiste ringi, tegime ekskursioone – sellest oldi väga huvitatud, bussid olid rahvast täis. Populaarne peatumiskoht oli Nasva, kus pakuti koduõlut ja suitsukala ning külalised said pillilugusid kuulata.

Print Friendly, PDF & Email