Avalikkus peab karistust tavaliselt liiga leebeks (1)

Rainer Amur

“Ükskõik millise karistuse kohus määrab, peaaegu alati on see avalikkuse jaoks liiga leebe,” kirjutab Saaremaa prokurör Rainer Amur. “Harilikult ei tea avalikkus aga juhtumi kõiki detaile.”

Kirjutan praegu konkreetselt karistusest, mille kohus 28. novembril Reiko Ojale väljapressimise eest mõistis. “Kas viie aasta pikkune karistus, mis võib piirduda vaid kaheksa kuu pikkuse reaalse vangistusega, on varem röövimise eest kinnimajas istunud mehele ikka piisav?” küsis Saarte Hääl päev hiljem ilmunud juhtkirjas.

Miks ei ole Reiko Oja karistus leebe? Reiko Oja mõisteti süüdi väljapressimises vägivallaga ning teda karistati 5-aastase vangistusega, millest 8 kuud tuleb ära kanda vanglas. Pärast vabanemist on ta 5 aastat kriminaalhooldaja järelevalve all. See karistus ei ole leebe. Karistuse määramisel on arvesse võetud terve hulk detaile, millest moodustub teo raskus ja viited sellele, kuidas süüdimõistetut kõige paremini mõjutada.

Kurja juur oli alkohol

Reiko Oja on varem tõesti süüdi mõistetud röövimise eest, kuid teda karistati selle eest viis aastat tagasi üldkasuliku tööga, mis näitab, et ka see aastaid tagasi toimepandud tegu ei väärinud kohtu hinnangul vangistust. Kui võrrelda väljapressimise sisu kohtutes arutatud raskemate väljapressimistega, on tema teguviis pigem kerge tagajärjega. See muidugi ei tähenda tema teguviisi õigustamist, kuid karistuste mõistmisel tuleb arvestada ka teiste juhtumitega loodud konteksti.

Juhtunu kirjeldus kõlab julmalt, ja see oligi kahtlemata väär. Vägivallaepisoodid põhjustasid kannatanule ebamugavustunnet, hirmu ja valu, kuid säästsid teda püsivatest või rasketest kehavigastustest.

Väljapressimise korral on oluline ka varalise kasu saamise ulatus, käesoleval juhul oli selleks bensiinikulu Kuressaarde ja tagasi sõitmiseks. Oja tunnistas ennast kohe süüdi, kahetses ja rääkis juhtunust samamoodi nagu kannatanu: ta ei valetanud ega püüdnud oma süüd pisendada. Kogu juhtunu kurja juur oli aga jällegi alkohol, mis tõi esile Reiko Oja agressiivsuse. Vangla alkoholiprobleemi ei ravi.

Prokurör ei saa karistuse taotlemisel arvestada vaid sellega, millist karistust ootab avalikkus. Esmalt tuleb arvestada just konkreetse teo raskust ning inimese suhtumist ja tausta. Karistuse eesmärk on mõjutada seda konkreetset vägivallatsejat just sellise karistusega, mis on tema jaoks mõjus. Alati ei ole pika vangistuse kandmine jätkusuutlik lahendus.

Isegi karistusseadus näeb ette, et vangistuse võib kohtualusele mõista ainult siis, kui muud võimalust ei ole. Kui süüdimõistetu viibib vanglas pikemat aega, siis võib ta sellise eluviisiga kohaneda ning vanglast vabanemisel puuduvad tal oskused vabaduses iseseisvalt hakkama saada. See on aga tee uute kuritegude toimepanemisele.

Kui aga süüdimõistetu ei jõua veel vangla eluviisiga kohaneda, kuid saab kätte vanglas viibimise kogemuse ning peab vabanedes alluma kriminaalhoolduse kontrollile, on tõenäosus, et ta uue kuriteo toime paneb, oluliselt väiksem.

Pidev kontroll

Kriminaalhooldusele allumine ei ole lapsemäng – inimesel on peal kohustused, nagu elukohast lahkumise piirangud, pidev kriminaalhooldaja juures käimine ja kontroll, tihti ka alkoholi tarvitamise keeld ning lisaks veel katseaeg. See tähendab aga, et kui kontrollnõuded jäävad täitmata või süüdimõistetu paneb toime uue kuriteo, läheb ta vanglasse tagasi. Kriminaalhooldaja aitab inimesel ennast ühiskonnas taas leida ja suunab teda õiguskuulekale elule. Ainult nii on võimalik karistusega ka mingi edu saavutada.

Sama kehtib ka Reiko Oja kohta. Kõigepealt viibib ta kaheksa kuud vanglas ehk saab teada, mis tunne on reaalset vangistust kanda. Pärast seda ta vabaneb ja algab viie aasta pikkune katseaeg koos kriminaalhoolduse kontrolliga, sealhulgas alkoholi tarvitamise keeluga. Ta teab, et kui ta neid kontrollnõudeid ei täida, siis ootab teda neli aastat ja neli kuud vanglat. Kui ta peaks uue kuriteo toime panema, siis ootab teda ees kõigepealt 4 aastat 4 kuud vangistust ja sinna lisatakse veel juurde uue kuriteo eest mõistetav karistus.

Olen Reiko Ojaga korduvalt kohtunud ja usun, et selline, osaliselt reaalne ja osaliselt tingimisi vangistus koos kontrollimehhanismiga mõjutab teda kõige paremini elama tulevikus õiguskuulekat elu.

Print Friendly, PDF & Email