Sajuvetega kimpus olevate Pika tänava elanike mure võib leeveneda, kuna vallaametnikud lubasid uurida võimalusi teeserva freesida, mis peaks vähendama majadele pritsiva vee hulka.
JUTTU JÄTKUS OMAJAGU: (Vasakult) abivallavanem Mart Mäeker selgitas majaomanik Bruno Paole ning muinsuskaitseametnikele Rita Peirumaale ja Keidi Saksale linna praeguseid võimalusi sajuveeprobleemiga tegeleda.
Pika ja Tolli tänava kinnistuomanikke on tänavalt hoonetele pritsiv sajuvesi kimbutanud juba aastaid. Pika tänava lõigul, mis jääb Kopli tänava ja Vanalinna kooli vahele, muutus asi iseäranis hulluks pärast uue tänavavalgustuse rajamist, millega koos uuendati ka kõnnitee. Linnainsener Madis Pihel tunnistas teisipäevasel kokkusaamisel veeründe all kannatavate kinnistuomanikega, et kõnealuse tänavaserva ja kõnnitee vahelise riba asfalteerimisel tekkisid lohud, kust sajuvesi ära ei jookse.
Tagajärjeks on vihmaste ilmade korral pidev majaseinte märgamine, mis kahjustab nii hoonete välisviimistlust kui ka konstruktsioone. Kuna probleemsed kohad asuvad linna muinsuskaitsealal, siis võttis läinud nädalal teema üles ka muinsuskaitseamet. “Kuressaare vanalinna muinsuskaitsealal on rida piirkondi, kus aastaid ei ole suudetud lahendada sademevee tänavalt äravoolu. Kõige kriitilisem olukord on Pikal tänaval, samuti Tolli tänaval ja Lasteaia tänaval enne ristumist Pika tänavaga,” märkisid muinsuskaitseinspektorid Rita Peirumaa ja Keidi Saks linnale tehtud pöördumises.
Nad lisasid, et piirkonnas asuvad mitmed ajaloolised hooned ning nende olukord on vihmaste ilmadega lubamatu – majad on sõiduteelt pritsivast vihmaveest kohati räästani märjad. “Ajaloolised hooned on pideva niiskuse käes ja kahjustused kohati pöördumatud. Paraku pole omanikel võimalik hooneid sellises situatsioonis korras hoida,” tõdesid muinsuskaitsjad, kes kriitilise olukorra tõttu kutsusid asjaosalised linnavalitsusse kokku.
Paraku ülearu palju lohutavaid sõnu linnaametnikel öelda ei olnud.
PARKIJA EI PRITSI: Linnapoolseid lahendusi ära ootamata on Pika tänava elanikud asunud oma kinnisvara igati legaalsel moel kaitsma.
2x MAANUS MASING
Piheli arvutuste järgi läheks kõige kriitilisema tänavalõigu rekonstrueerimine hinnanguliselt maksma 350 000 eurot, kuid abivallavanem Mart Mäekeri sõnul on lähema viie aasta jooksul sellist summat 24 miljoni euro suurusest vallaeelarvest leida võimatu.
Lähiaastate tänavaehituse pingereas on eesotsas keskväljaku ja Tallinna tänava rekonstrueerimise lõpetamine, samuti Aia tänava uuendamine ühes kõnniteede rajamise ja Põduste jõe läbimurdega ning Talve tänava rekonstrueerimine ja kõnniteede ehitus.
Kuna toetusraha tänavaehituseks kusagilt terendamas ei ole, saavad majaomanikud loota üksnes Saaremaa vallavolikogule, kelle võimuses on erinevaid investeeringuid vallaeelarvesse võtta või välja jätta. N-ö kiireima avariilahendusena pakuti teisipäevasel kohtumisel välja mõte püüda ebatasast tänavaserva freesida, et loikudesse kogunev vesi pääseks voolama lähima restkaevuni.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
SEE MAJA SEIN TULEKS UUS EHITADA VALLA KULUDEGA.
Ehitusluba tuleb anda vaid korralikule projektile!Eskiisi järgi ehitamine ei tule odavam ja vastutajat raske leida.Äkki istub pildil?
Tegelikult on täpselt sama probleem ka Lootsi tänaval. Paar aastat tagasi tehti seal ühe maja fassaad korda, kiideti leheski veel aga tänavalt lendab ikka vesi peale iga sajuga. Seal ei tohi midagi ette parkida ka kaitseks, kuna tänav on kitsas ja keelumärgid üleval.
mida sa röögid siin?
Ei saa nendest aru, kes seal lompidest ka siis läbi sõidavad, kui saab ka nendest ilusti mööda sõita ilma pritsimata. Liiklejad peaksid ka ise olema veidi rohkem tähelepanelikumad olema ja veidi suutma ette mõelda.
Üks variant oleks veel piirkiirust piirata 30 peale, või siis lamavad politseinikud paigaldada, kui muidu aru ei saada.
Aga see käru on seal pagana ohtlik eriti hämaras võiks ikka mingi muu vähemohtlik piire olla, Mõelge ise kui keegi oma superkaskoga uue auto puruks sõidab — kes kahju korvab!? ( sest käru pole tähistatud) loomulikult kindlustusja nõuab kohtukaudu kärupaigaldajalt raha sisse. Mis ei tarvitse sugugi odavam tulla kui mingi lahendus ja kohe leida!
Sellel Pika tänava lõigul on kiiruspiirang 30. Kui paljud sellest kinni peavad?
Ka 30 tõstab selle vee küllaltki kõrgele, mine proovi löö jalaga ja näed kui kõrgele veesammas tõuseb!, aga eelnevalt pane kilepüksid jalga, munad jäävad kuivaks!
See ala alles algab ja lõppeb vanalinna kooli ümbruses, aga ei kaasa Kopli tänava ristmiku ja kooli vahelist ala.
30 km/h kiiruse piirang tänaval ei ole mingi lahendus vaid tagajärjega tegelemine. Kui linnal on raha igasugu loomelolluste peale raisata, peaks olema võtta ka sadevee murele lahenduseks. Jutt, et raha ei ole, ei päde.
Küsimus suurele ringile: kui raha tahtjaid on mitu: 1) tüdrukud loomekodus võlgades ja varsti külmas.. 2) sadevesi ajutiselt uputab, kui külmaks läheb enam ei uputa.. siis kummale raha annaks? vastus õige– ikka tüdrukutele!!
Muidugi tüdrukutele, neil kaunid siresääred, peenikene piht, hullutav silmavaade ning lapsemeelne ellusuhtumine.
See kuumaastik tuleks kõik üles võtta ja korda teha otsast lõpuni. Siis väheneks ka kesklinnast läbi sõit, kus uus ja sile tee, seal ka autod.