Õpetajad mures: õpilased ei taha koolis duši all käia (47)

Õpetajad ja treenerid on mures, et õpilased ei taha pärast kehalise kasvatuse tundi end koolis pesta, ja rõhutavad koduse kasvatuse tähtsust selle probleemi lahendamiseks.

KOHUSTUSLIK: Kuressaare gümnaasiumi õpetaja Gabriel Sepp ütleb, et pesemine on kehalise kasvatuse osa ja seega kohustuslik.
MAANUS MASING



Endine Saaremaa spordikooli direktor Jaan Rooda toonitab, et lapsed peavad pärast kehalist koormust end kindlapeale pesema, vahetama pesu ja sokke. “See on elementaarne ja seda tuleb lastelt ka nõuda,” märgib ta. “Mina panin ikka kõik poisid pärast trenni end pesema. Laps ei haigestu, kui ta on pestud, ent higisena ja märgade riietega on ta külmetusele vastuvõtlikum. Kui laps käib aga pesemas, tal on vahetuspesu ja ta paneb kuivad riided selga, siis püsib ta ka terve.”

Jaan Rooda hinnangul on siin oluline treeneri, õpetaja ja lapsevanema vaheline suhtlemine ning ta ei kujuta oma sõnul ette, kui selline suhtlemine puudub. Samas leiab ta, et kõigepealt peaks ikkagi lapse endaga rääkima, et vältida tõrget treeneri juures trennis käia.

Saaremaa ühisgümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Enn Laanemäe ütleb, et gümnaasiumiosas on olukord parem, aga suurem probleem on algklassidega, kus lapsi peab sundima end pärast tundi pesema.

“Neil pole harjumust või nad häbenevad,” lausub ta, lisades, et sa võid ju rääkida, aga endal hakkab juba hapu tunne, kui midagi ei toimu. “Mõni laps natuke siiski peseb, aga üldiselt on asi nutune. Oma vahetunni panedki vahel selle peale, et käid lapsi pesema sundimas. Hügieeninõuete täitmine on programmis sees ja varem tegin isegi nii, et kui hinne oli kahe vahel, siis sai õpilane pesemas käimise eest väikese boonuse.”

Enn Laanemäe sõnul peab hügieen ikka kodust pihta hakkama. Lapsevanematega ei ole tal sel teemal probleeme olnud ja kindlasti on aastate jooksul juhtunud, et lapsevanemad on ise nõudnud, et nende võsukesed käiksid pärast kehalise kasvatuse tundi pesemas.

Ka FC Kuressaare treener Jan Važinski kinnitab, et laste pesemisharjumuste kujundamisel sõltub palju kodusest kasvatusest. Oma esimeste gruppidega, 1987. ja 1988. aastal sündinud poistega tal pesemisprobleeme polnud, sest neil olid vahetusriided ja pesemisvahendid kaasas ning pärast trenni käidi duši all.

“Praegu ei käi isegi 17-aastased poisid pesemas ja see on minu jaoks üllatav,” räägib jalgpallitreener. “Proovin poistele ikka seletada, et pesemine ja hügieen on olulised neile endile, mitte lihtsalt treeneri või õpetaja kius. Lastevanemate koosolekutel ikka räägime sellel teemal ja erinevatel turniiridel tuletan poistele ka alati pesemisvajadust meelde. Aga muidugi on ka lapsi, kes lihtsalt teisi häbenevad.”

Leisi keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja Taimi Kangur saab aga öelda, et nende koolis küll pärast kehalise kasvatuse tundi pesemisega probleemi ei ole ja lapsed käivad duši all rõõmuga. “Teinekord vahutavad nii, et vähe pole ja vahel isegi üleliia,” muigab ta. “Me oleme oma õpilastega pesemise teemal palju rääkinud ja selgitanud, et pesemine on kohustuslik. Paljud lapsed pesevad end korra nädalas kodus saunas, koolis saavad nad end ka nädala sees pesta.”

Print Friendly, PDF & Email