“Kui meil Helsingis raha pole, kuidas me vetsu saame? Teatavasti viibime ju kapmaal!” Direktori nägu läks kurjakuulutavalt pilve. “Seltsimees Uibo, kas teiega sai hiljuti üht-teist räägitud?”
“Sai, aga mitte vetsuküsimuses.” Naer saalis. Samal ajal läks uks lahti ja sisse astus Ird.
MEES NAGU ORKESTER: Kodus musitseerib Väino Uibo tihti nii elektriorelil kui ka suupillidel.
MAANUS MASING
Nii kirjutab nüüdne kuressaarlane ja pooleldi Salme elanik Väino Uibo oma raamatus “Naeru varjus läbi elu. Anekdootlikke teatrimälestusi”.
Vanemuise teatri tollane peanäitejuht Kaarel Ird oli tuntud oma otsekoheste ütlemiste poolest. Vana Hirmus, nagu teda kutsuti, pöördunud Uibo poole, et probleemist aimu saada.
“Rääkisin sama jutu Irdile edasi. Et kuidas me saame Helsingis vetsu minna, kui pole markasid veel kätte saanud. Selle peale jäi Ird mõttesse: “Kurat, see ju õige küsimus.”,” meenutab Uibo 1975. aastal toimunud koosolekut.
Vanemuine kutsuti tol aastal Soome Tampere teatrifestivalile. Osalemiseks valiti välja tolle aja kõige populaarsem lavastus “Külavahelaulud”. See oli Irdi üks paremaid lavastusi, mida mängiti üle kahesaja korra, ikka täismajale. Lavastuses tegi kaasa ka Väino Uibo, keda julgeolekutöötajad jälgisid erilise tähelepanuga.
Uibo kirjutatud raamatust saavad lugejad teada, et kohe pärast instrueerimist kutsus teatri direktor Jaak Viller koosolekul sõna võtnud näitleja enda juurde, andes talle teada, et KGB-st oli helistatud ja küsitud, mis peldiku asju see Uibo seal ajab…
Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
