MIS TUNNE ON? (1)

Mis tunne on, kui RALLIAUTO LÄHEB KÄEST ÄRA?

Rallidel koguneb publik juba varemalt teada-tuntud kohtadesse, et äkki keegi “paneb katuse”. Ja neid ikka tavaliselt juhtub. Kui pealtvaatajad toovad kuuldavale hirmuseguseid imestushüüdeid, on samal ajal kraavis maandunud või alles maa ja taeva vahel uperpallitavas autos ka inimesed.

FOTO: MAANUS MASING

Rallimees Rasmus Uustulnd (fotol) on ka kraavis käinud. Mitte just palju, aga on ette tulnud. Tema sõnul sõltub kõik konkreetsest olukorrast. Kui see juhtub suure kiiruse pealt, on olukord ärev, ent ega keegi kiiruskatse ajal sellele mõtle. Alles tagantjärele, kui juhtunu peale mõtled, võtab südame veidi värisema, et seekord võinuks asjad ju palju hullemini minna. Kui kõik on selgeks mõeldud, tuleb edasi sõita.

Kehvem on olukord Uustulndi sõnutsi siis, kui sa ise enam midagi kontrollida ei saa. Tuleb näiteks autol kiirtee väärilise kiiruse ajal ratas alt ära ja sõiduriist hakkab üle katuse rulluma. “Siis lihtsalt hoiad kinni ja ootad, millal auto seisma jääb,” nendib ta. See tunne sarnanevat veidi tivoliga. “Nagu tivoli atraktsioon, kuhu otseselt nagu minna ei taha, aga mingil põhjusel ikka lähed. Paned silmad kinni ja loodad, et see jama ükskord lõpeks.”

Esimese asjana pärast pauku kontrollib Uustulnd, kas kaardilugejaga on kõik korras. Kui auto vajab remonti, tehakse masin nii korda kui võimalik ja üritatakse ikkagi edasi võistelda. Muljumise ja raputamisega kaasas käiv füüsiline valu jõuab kohale päev hiljem, kui adrenaliin maas ja lihas on saanud puhata.

Avariid mõjuvad Rasmus Uustulndi sõnul kehvasti enesekindlusele ja gaasipedaali vajutamise sügavusele ka.

Üks asi on hirm ennast lõhkuda, aga teine asi on mure auto pärast. “Rallisport on paraku väga kulukas ala. Mitu korda järjest mõne suurema avarii korraldamine ei ole väga otstarbekas,” selgitab ta. Kuid aeg parandavat kõik haavad ja pärast mõnda võistlust on hea tunne jälle tagasi…

Loe lähemalt ka teistest tunnetest laupäevasest Saarte Häälest.