Saksa ordu 14. sajandi püüdlusi saada oma kontrolli alla kõik toonased Eesti- ja Liivimaa alad takistasid teised kohalikud maaisandad – piiskopid. Saare piiskop Heinrich III pidi tõrksuse eest suisa eluga maksma.
AINUS TEE: Võimalik, et just sellelt kaitsetorni viivalt sillalt, kust kunagist jäätmešahti uudistavad Jaan Mändma (vasakul) ja Jaan Tõru, kukutati alla ka tapetud piiskop Heinrich.
MAANUS MASING
Jüriöö sündmuste järel Eestimaa hertsogkonna Taani kuningalt välja ostnud ja Läänemere idakalda mõjukaimaks maaisandaks saanud Saksa ordu isu sellega ei vähenenud. Vastupidi, orduvendade himu allutada endale Liivimaa piiskopiriigikesed, Tartu ja Saare, läks üha suuremaks, kuid jõuvõtete kõrval rakendati ka diplomaatilisi nõkse ja püüti piiskopkondi Saksa ordusse tõmmata kiriklikult.
Tartus ei läinud õnneks
Kui Tartu piiskop Heinrich 1378. aastal suri, püüdis ordu võimule aidata endale meelepärast toompraosti Albert Hechti, kes ka toomkapiitli poolt valiti. Paavst Urbanus VI nimetas ametisse aga hoopis Dietrich Damerowi, keda toetas ka Tartu linn, kuna kartis ordu mõjuvõimu kasvamist – piiskopkonna inkorporeerimine ordusse toonuks kaasa suuri kaubanduskitsendusi…
Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Jep: https://youtu.be/um6wKHyx2iA