Vallavalitsus jättis elanikud laudaehitusest teavitamata (21)

Lääne-Saare vallavalitsus hoidis viis kuud Lümanda elanikke teadamatuses plaanist, mille kohaselt soovib loomapidaja rajada kõrge reostusohtlikkusega alal elamutest laias laastus 100 meetri kaugusele kolm loomalauta.

UNO RÄÄK ütleb, et paarisajale loomale mõeldud laut ei ole naljaasi. “Eelmisel aastal olid veised juba siin sees ja jõulude ajal vahtisid elanikel majaaknast sisse,” räägib mees.
Maanus Masing


Jutt käib ettevõtja Margo Berensile kuuluva Lõukapõllu OÜ kavatsusest rajada Lümanda kunagistesse töökodadesse ja väetiselattu lihaveiste laudad, millest lähim asuks elamule kolm korda lähemal, kui seda peetakse lautade puhul soovituslikuks. Kui laudakompleksi minimaalne kaugus elamumaa kinnistutest on soovitavalt 300 m, siis antud juhul asuvad naabrite õuemaad ja elamud tunduvalt lähemal (lähim elamu 85 m).

Plaanitava lihaveiselauda naabruses elav Gunnar Raun ütles Saarte Häälele, et vallapoolne teavitus oli olematu. Ehkki arendaja esitas Lümanda külas Töökoja, Männi ja Aare kinnistul kavandatavate tegevuste kohta projekteerimistingimuste taotluse juba 15. juunil, ilmutas vallavalitsus naabrite informeerimise osas täielikku passiivust.

Teavitus küsimise peale

Projekteerimistingimuste eelnõu tutvustamine laekus piirinaabritele viis kuud hiljem ja sedagi Rauna sõnul pärast kodanike vastavasisulist päringut. Rauna hinnangul pidanuks vald plaanitava loomapidamise vahetus läheduses paiknevaid majapidamisi informeerima ja menetlusprotsessi kaasama võimalikult kohe pärast projekteerimistingimuste laekumist.

Neljapäeval saatsid lautade vahetusse lähedusse jäävate kinnistute omanikud Lääne-Saare vallavalitsusse projekteerimistingimuste eelnõu kohta oma seisukohad. Kirjas juhitakse tähelepanu, et tegemist on üleminekualaga, kus nõrgalt kaitstud põhjaveega ala läheb üle kaitsmata põhjaveega alaks. Ala reostusohtlikkus on kohati väga kõrge. Piirkonna maastik paikneb kallaku peal, kus põhjavee liikumise suund on elamukinnistute suunas ja kus salvkaevudesse tulevad veesooned samuti rekonstrueeritavate lautade poolt. Rekonstrueeritavate lautadega suureneb keskkonnaohu tõenäosus oluliselt.

“Sõltumata võimalikest leevendusmeetmetest ei kaalu ühe inimese majanduslik huvi üles paljude inimeste heaolu ja õigust puhtale veele ja keskkonnale,” märgitakse vallavalitsusele saadetud kirjas, kus toonitatakse, et seaduse kohaselt on vallalt õigus nõuda mõistlike meetmete võtmist, et tagada keskkonna vastavus tervise- ja heaoluvajadustele.

Kirjas märgitakse, et kehtiva üldplaneeringu kohaselt tuleb uue tootmistegevuse kavandamisel kaaluda keskkonnamõju hindamist, et vältida elukeskkonna halvendamist. Elamute vahetus läheduses tuleb kõne alla vaid selline tootmine, mille puhul ei kaasne negatiivset mõju (müra, õhusaaste). Antud juhul on elamute ja elamualade vahetus läheduses tootmismaadel uueks tootmistegevuseks loomapidamine, mida ei ole rekonstrueeritavates hoonetes varem olnud ja kus negatiivset mõju väljaspool hoone piire ei ole võimalik vältida.

Laut riivab naabrite huve

Kirjas vallavalitsusele tuuakse välja, et viimase aasta jooksul on vald lubanud remonditöökojast ja väetisehoidlast teha lauda, ilma et oleks lähedusse jäävaid kinnistuomanikke, kelle huve võib loomapidamine riivata, sellest teavitanud. Kui 2016. aasta sügisel toodi Männi kinnistu töökojahoonesse veised ilma selleks kooskõlastusi omamata, olevat loomade omanik kinnitanud, et tegemist on ühekordse ajutise lahendusega ja lauta püsivalt ei tule. Hiljem algas aga ehitus ja seda enne projekteerimistingimuste kooskõlastamist. Taas kord ei jaganud kohalik omavalitsus elanikele kui võimalikele huvitatud osapooltele mingit infot, et üldse tekiks võimalus kaasa rääkida. Sisuliselt on Aare ja Männi kinnistu laudad tegutsenud juba üle aasta ja veised olid juba eelmisel talvel ebaseaduslikul väliplatsil Töökoja kinnistul, märgitakse kirjas. “Arvestades kõike seda ei ole kohaliku omavalitsuse käitumine antud olukorras olnud korrektne,” seisab kirjas. “Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele ja seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.”

Keskkonnaseadustiku järgi peab laudaehitaja lauda asukoha valikul arvestama ala tundlikkust oma tegevuse suhtes ja kaugust elamupiirkonnast. Antud juhul on ala tundlikkust ja elamupiirkonna vahetut lähedust alahinnatud ning lautade asukohaks on valitud mittesobivad asukohad.

Gunnar Raun ütles Saarte Häälele, et arendustegevus, kaasnev menetluslik protseduur ja paberimajandus vallas peab toimuma selleks paika pandud reeglite järgi. “Nii kohalik omavalitsus kui ka see, kes soovib midagi teha, peavad kõik seadust järgima,” lausus Raun. “Kodanik, kes on piirinaaber, saab ka toetuda ainult sellele õigusraamistikule, mis meil siin on.”

Lautade lähedal elav Uno Rääk ütles Saarte Häälele, et tema oma kunagises töökojas loomapidamist ei poolda. “Kui siin hakkab elama suur hulk loomi, siis tekib minu kaevudes reostus – see on 100 protsenti kindel,” sõnas Rääk. “Kui see ei tule sel või järgmisel aastal, siis ületuleval aastal on ta kohal.”

Endine töökoda, kus arendaja tahab hakata pidama lihaveiseid.


Berens: plaan on kokku hoida

Kuigi tavapäraselt peaks arendaja saama projekteerimistingimused omavalitsuselt 60 päeva jooksul pärast taotluse esitamist, siis Lümanda lautade puhul on protsess veninud juba enam kui viie kuu pikkuseks.

“On küll pikale läinud, aga mis seal ikka, eks me saame hakkama,” ütles Lõukapõllu OÜ juht Margo Berens, kes esitas kolme endise tootmishoone laudaks rekonstrueerimise projekteerimistingimuste taotluse Lääne-Saare vallavalitsusele 15. juunil. “Me saame aru, et vallas on ka inimesed, tööd on palju ja võib-olla nad ei jõua.”

“Kui on probleemsed asjad, siis lähebki kauem aega, me suhtleme ja kogume infot,” ütles Lääne-Saare vallavalitsuse arhitekt-planeerija Inge-Ly Ansip. “See asi on suhteliselt terav.”

Ansipi sõnul pole ta taotlust menetledes küll teiste ametiasutustega kirjavahetust pidanud, kuid on lugenud seadusi ja kujundanud arvamust selles osas, kas arendaja soovitud tegevust on võimalik lubada või mitte. “Olen teinud ka kõiki teisi töid, meil on avaldusi päris palju, mitte ainult see.”

Vallamajast anti ka teada, et kahtlus, nagu poleks vald soovinud inimesi laudaehitusest informeerida, on ajakirjanduslik oletus, sest haldusmenetlus selles asjas ju alles käib.

Küsimusele, miks muutis vald väetiselao ja remonditöökoja kasutusotstarbe hooneregistris laudaks, ilma et neid oleks juba laudana kasutatud, arhitekt-planeerija täpselt vastata ei osanud. “Jah, aasta tagasi oli lautade kasutusloa muutus, aga ma ei ole sellega nii kursis, et ma võiksin sellest praegu rääkida.” Ansip lisas, et erinevalt uue lauda ehitamisest ei ole rekonstrueerimise puhul üldiselt vaja detailplaneeringut teha.

Margo Berens ütles, et vanade tootmishoonete laudana kasutuselevõtt lähtub kokkuhoiusoovist. “Katsume olemasolevat tootmispinda väärindada, mis ühtlasi annab ka rahalist kokkuhoidu. Mitte mingit muud põhjust sel ei ole.”

Berensi sõnul on ta valmis ka selleks, et laudade rekonstrueerimine takerdub keskkonnaprobleemide taha. Piirinaabrid toovad oma murekohad välja ja seejärel väljastab vald projekteerimistingimused. “Kas sellest saab asja või mitte, ega me praegu ette ei tea.”

Ettevõtja sõnul on neil veised praegu lautades. “Meil on õigus seal loomi pidada, sest hooned on ehitusregistris laudana sisse kantud,” selgitas Berens, kelle sõnul on keskkonnaametilt saadud kooskõlastus sõnnikumajanduse toimimiseks.

Berens möönis, et eelmise aasta sügisel oli tõepoolest olukord, kus välismaalt ostetud loomad toodi karantiini nädal või paar enne, kui hoone jõuti laudana registrisse kanda.

Print Friendly, PDF & Email