Tori sadama rahastamise osas oldi komisjonides eriarvamusel (25)

Saaremaa vallavolikogu kaks komisjoni lükkasid tagasi vallavalitsuse soovi rahastada Tori sadama rekonstrueerimistöid, kuna polnud rahul konkreetse projekti ja tulevikuplaanide puudumisega.

Ettevõtlus- ja majanduskomisjoni ning ehitus- ja keskkonnakomisjoni teisipäeval toimunud ühisel istungil ei saanud heakskiitu Saaremaa vallavalitsuse soov panustada 100 000-eurose omafinantseeringuga Tori jõesadama rekonstrueerimistöödesse.

Mart Saarso

“Komisjonid otsustasid, et seda ei saa volikokku saata, kuna me peame saama normaalsed põhjendused,” ütles ettevõtlus- ja majanduskomisjoni liige Mart Saarso. “Kõik jättis hämara ja ebaselge mulje ning tundus, et tegu ei ole päris ausa mänguga.”

Tema sõnul tekkis küsimus, miks ei suudetud seda teha enne haldusreformi linna eelarvest ja miks on asi visalt edenenud, kui see on nii hea projekt. “See on katse äsja valitud volikogu ära petta, see on järjekordne näide, kuidas maksumaksja rahaga soovitakse ehitada kellelegi erasadamat.”

Mart Saarso sõnul oli abivallavanem Mart Mäekeri põhjendus niivõrd pinnapealne, et sealt ei olnud võimalik midagi välja lugeda. Saarso väitel ei päde Mäekeri väide, et asi on vaja kiiresti ära teha, muidu kaotatakse PRIA finantseering.

“Kui küsisime, kellele seda sadamat vaja on ja kui palju on kasutajaid, siis vastati, et on vaja kohalikele kaluritele,” rääkis vallavolinik. “Aga kui palju on kohalikke kalureid? Sada tuhat eurot valla raha ei ole peenraha. Kui taotletakse raha, siis on kindlasti olemas huvigrupp, kes seda tahab, kuid konkreetset vastust me ei saanud.”

Mart Saarso hinnangul ei saanud olla rahul ka konkreetsete projektide ja plaanide puudumisega. Infot, mis täpselt selle raha eest ehitatakse, mis saab sadamast pärast valmimist ja kes hakkab seal toimetama, abivallavanemalt ei saadud.

“Mart Mäekeri vastus oli, et tõenäoliselt tehakse sinna mingi MTÜ, aga see on ju absurd,” märkis Saarso. “Ma tahaks näha, kes need inimesed on, ja see peaks juba enne teada olema, et me näeks, kes on selle idee taga, ja siis vald otsustab, kas see on meie prioriteetide hulgas või mitte. Valame selle raha betooni ja siis vaatame, mis me edasi teeme – see on ju nõme. MTÜ paneb võib-olla mingil hetkel aia ümber ja ei luba sinna kedagi.”

Volikogu rahanduskomisjon kiitis aga eelnõu heaks. Komisjoni liikme Jaanis Prii sõnul leiti, et kui on olemas inimesed, kes seda sadamat vajavad ja on olemas võimalus leida selle rekonstrueerimiseks väljastpoolt valla eelarvet vahendeid, siis miks mitte seda toetada.

Jaanis Prii lisas, et kindlasti on meil olemas inimesed, kes Toris uut ning tänapäeva tingimustele ja võimalustele igati vastavat sadamat vajavad. “Minge ja vaadake, seal ju paadid uhkelt seisavad,” lausus ta.

Kuressaare linnavalitsuse pressiesindaja Kristiina Maripuu ütles, et otsuse eelnõu on siiski volikogu tänase istungi päevakorras ja seal saab volinikele anda ka täiendavaid selgitusi. “Seega toob selgust volikogu istung,” sõnas ta.

Tori jõesadama omanik Kuressaare linn esitas septembri lõpus oma projekti PRIA-le Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava meetme 3.3 “Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine” toetuste 2017. aasta II taotlusvooru.

Taotletud toetuse suurus on 56 000 eurot, kuid ehitusprojekti esialgne kogumaksumus on 154 686 eurot. Seega on omafinantseeringu suurus orienteeruvalt 100 000 eurot.

Linnavalitsus kiitis otsuse eelnõu oma istungil heaks ja suunas selle otsustamiseks Saaremaa valla volikogule, sest omafinantseeringuks nõusoleku andmine on volikogu pädevuses.


Tori jõgi sai iseseisvaks jõeks

Põduste jõe harujõest sai Tori jõesadama rajamisega kaasnenud asjaajamise tulemusel iseseisev veekogu, sest keskkonnaregistri pidaja kannab Tori jõe veekogude registrisse.

Registrisse kandmine on vajalik seoses Tori jõesadama rajamisega.

MTÜ Tori Sadam ja kalurite ühingu eestvedamisel kavandatakse Tori jõesadamasse paatide sildumiseks ja veeskamiseks betoonkaid (pikkus 88 m, laius 3,8 m) ning slippi (pikkus 15 m, laius 3 m) koos sinna juurde kuuluvate pollarite, puitvendrite ja rattatõkkega. Ehitusprojekti esialgne maksumus on 154 686 eurot.

Keskkonnaregistri andmetel on Tori jõgi Põduste jõe loodustekkeline suudmeharu. Tori jõgi on nime saanud Tori kõrtsilt, mille ümber kujunes Tori küla, mis aastast 1929 on Kuressaare linna osa, Tori jõe leiab 1894. a kaartidelt.

Ain Lember

Print Friendly, PDF & Email