Kas anda laeva- ja lennuliiklus saarlaste kätte? Ilmselt mitte (6)

Teisipäeval arutas riigikogu Reformierakonna esitatud seaduseelnõu, mis näeb ette anda võimalus parvlaeva- ja lennuliiklust korraldada suursaarte kohalikele omavalitsustele. Eelnõul oli nii pooldajaid kui ka vastaseid, ent elava arutelu järel lükati eelnõu esimesel lugemisel siiski tagasi. Saarte Hääl toob ära noppeid arutelul räägitust.

Urve Tiidus, Reformierakond:
Ameerika avastamist see eelnõu muidugi ette ei näe ja saarlased Santa Mariat ehitama ei hakka. Küll aga on algatajad veendunud, et eelnõu haakub suurepäraselt Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga: poliitilised otsused tuleks teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil, st võimalikult lähedal kodanikele. Mis on veel lähemal kodanikele kui kohalik omavalitsus?

Saaremaa inimestel, vähemasti selle eelnõu esitajatel on arusaam, et parvlaeva- ja lennuliiklust on võimalik korraldada kiiremini, operatiivsemalt, paremini, paremas koostöös ja tulemuslikumalt. Saarlased on veendunud, et nad saavad selle asjaga hakkama.

Jaanus Marrandi, SDE:
Eelnõu idee on ääretult sümpaatne, põhimõtted arusaadavad. Ainult et eelnõu tehnilise vormistamisega kerkib teatud küsimus. See puudutab punkti, et suursaare omavalitsusorgan võib korraldada ühendust saarte ja mandri vahel. Tegemist on aga riigi dotatsiooniga, riik peab korraldama. Kas praeguse eelnõu järgi ei teki just ebamäärasust? Üks peab korraldama ja teine võib korraldada ja siis tekib hoopis küsimus, kes päriselt korraldab.

Urve Tiidus:
Ei saa öelda, et Saaremaa vald ei saa või ei taha olla huvitatud samuti panustamisest. Meie, saarlaste huvi on, et inimesed tuleksid Saaremaale, et liiklus oleks ideaalselt korraldatud, kommunikatsioonid toimiksid. Juba seegi motiveerib rahaliselt panustama.

Eiki Nestor, SDE:
Eelnõu aluseks olev probleem on selge, aga kohustused on üks ja õigused teine asi. Kui saarlastel on raha, võite ju mitte ainult parvlaeva- ja lennuliiklust korraldada, minu poolest või raketi kuule saata, kui kellelgi see võimalus on.
Äkki on lahendus selles, kui leiame Saaremaale ja Hiiumaale, kahele omavalitsusele võimaluse kaasa lüüa ja oma sõna öelda kõigi nende probleemide lahendamisel, juhul kui korralduslik ja kinnimaksmise pool jääb ikkagi riigile.

Urve Tiidus:
Kui peaks minema nii, et riik tahab seda ikkagi ise teha ja korraldus jääb maanteeametile, siis sellisel juhul on loomulikult huvi rohkem kaasa rääkida. Läänemere saartelt võib tuua näiteid, et niisugune koostöö, kaasarääkimise võimalus on erinevatel saartel intensiivsem kui praegu Eestis.

Monika Hauka­nõmm, Vabaerakond:
Väga sümpaatne algatus, kes ikka peab oma saare elanike ja turistide õiguste eest seisma kui mitte kohalik omavalitsus. Võib-olla võiks aga alustada sellest, et teha seda koostöös. Praegu me nagu eeldamegi seda, et seda koostööd justkui ei tule.

Urve Tiidus:
Koostöö on alati võimalik ja küll ta ka tuleb, kui osapooled seda tahavad. Aga igal juhul on eelnõu praegu laual just sellisena.

Helmut Hallemaa, Keskerakond:
Tunnustan saarlaste suurelt mõtlemist, ka mu enda jalg on Saaremaal maas. Aga kas teil oli laual ka teisi koostöövorme, et lennu- ja laevaliikluse korraldamist mitte omavalitsusele võtta, vaid Hiiumaal, Saaremaal ja võib-olla veel mõnel saarel oleks riigiga mingi ühine koostöövorm?

Urmas Kruuse, Reformierakond:
Kui vaatame riigi ja omavalitsuse suhet, ei ole meil tänases praktikas, kus riik eraldab teatud raha selleks, et kohalik omavalitsus midagi korraldaks, midagi üleloomulikku. Minu jaoks on see oluline ja märgiline algatus: see annaks saarlastele võimaluse müüte murda ja öelda, et eestlased saaksid ka kohapeal hakkama väga suurte asjadega.

Eiki Nestor:
Ma väga toetan seda avaldust, aga asi on väga lihtne: mõistlik on asju korraldada sellisel moel, et n-ö rahakott ja korraldaja on üks ja sama. Kui ühed korraldavad ja teised maksavad, siis reeglina ei tule midagi välja.

Antud juhul on nüüd maavalitsuste kadumisega vaja leida kokkupuutepunkt riigi kui korraldaja – kes vastutab selle eest, et kõik, kellel vaja on, Saaremaale ja Hiiumaale kohale jõuavad – ja kohalike huvide vahel. See lahendus võib olla hoopis miski muu.

Urve Tiidus:
Mis seal siis lihtsam on kui rahakott veel kaasa anda sellele variandile, mis me oleme välja pakkunud?

Andres Mets­oja, IRL:
Sellised praamiühendused on tegelikult maanteepikenduse osad ja antud juhul ikkagi riigimaantee pikenduse osad, et inimesed saaksid liikuda punktist A punkti B. Samas on sellised algatused alati vahvad ja minu küsimus tuleneb ka Hiiumaa soovist transpordi korraldamisele sarnaselt läheneda. Kas oleks reaalne, et Hiiumaa ja Saaremaa panevad tegelikult seljad kokku, moodustavad ühisasutuse, et korraldada kogu ühistransporti ja mereliiklust tervikuna ühest kohast ja moodustada sellekohane kompetentsikeskus ja tõesti teha seda ise, saades ministeeriumist selleks vahendid ja panustades ka omalt poolt?

Urve Tiidus:
Tõenäoliselt oleks see võimalus. Me ei näe mingisugust vastuseisu sellele mõttele. Loogiline käik.

Krista Aru, Vabaerakond:
Mis olid ikkagi need põhjused, miks majanduskomisjon tegi ettepaneku seaduseelnõu tagasi lükata?

Märt Sults, Keskerakond:
Kui vastutavad kõik, siis tegelikult ei vastuta selle teenuse kvaliteedi eest mitte keegi. Ja see ongi üks põhjustest, mispärast see tagasi lükati.

Külliki Kübarsepp, Vabaerakond:
Kas koalitsioon ei lähe vastuollu eelnõu tagasilükkamisega, mis on seotud tema senise tegevusega? Kui te nüüd ütlete, et te toetate sedasama põhimõtet, mida see eelnõu ka kannab – anda omavalitsusele iseseisvust korraldada elu pea kõikides küsimustes –, miks te siis lähete selle põhimõttega vastuollu?

Märt Sults:
Sellega vastuollu ju ei minda, pakutakse igakülgset koostööd, läbirääkimist ja infovahetamise võimalusi.

Andres Ammas, Vaba­erakond:
Minu kolleegidele Vaba­erakonna fraktsioonist on täiesti arusaamatu majanduskomisjoni seisukoht see eelnõu välja hääletada. Tingimata tuleb selle eelnõu menetlust jätkata. Tehnilisi puudujääke saab ju üheskoos parandada ja täiendada. Praegu tundub aga natuke silmakirjalik, kui koalitsiooni esindajad ütlevad, et oi, kui tore, küll te vajate toetust ja kõik on nii hästi, ja siis tehakse ettepanek välja hääletada. See ei ole aus, see ei ole mõistlik. Vabaerakond toetab selle eelnõu edasist menetlemist.

Jaanus Marrandi:
Kui nüüd vaadata, kuidas edasi minna selle teemaga – ühendame jõud ning leiame parema ja võib-olla tõhusama meetodi, kuidas saarlasi ja hiidlasi aidata. Ja see on võib-olla täiuslikum põhimõte kui see, mis siin kiirustades koostatud eelnõus väljendatud on.

Juhtivkomisjoni ettepaneku poolt eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata oli 36 riigikogu liiget, vastu 26, erapooletuid 1. Seega langes eelnõu menetlusest välja.