Saaremaad päris seavabaks siiski ei saa (10)

Kuigi nii mõnigi põlluharija ehk rõõmustaks, kui metssead praeguse katkupuhangu järel saartelt täielikult kaoks, ei pea keskkonnaspetsialistid seda siiski võimalikuks.

“Ega päris lahti neist ei saa, aga neid jääb õnneks nii väheks, et loodetavasti lähema kümne aasta jooksul nad probleeme tekitada ei tohiks,” nentis Kõljala põllumajandusühistu juht Tõnu Post, kelle juhitud ettevõte söandas tänavu pikkade aastate järel taas maisi kasvatada. Seda just põhjusel, et varem põlde rüüstanud metssigade arvukus on Aafrika seakatku ja intensiivse küttimise tagajärjel järsult vähenenud.

Samas ei usu Post, et selline olukord kestma jääb, kuigi Saaremaal toimub sigade populatsiooni taastumine tema hinnangul aeglasemalt kui mandril. “Võru ja Põlva mehed ütlevad, et siga on juba tagasi. Ta tuleb Venemaalt, temal pole dokumenti tarvis. Saaremaale niisama lihtsalt värsket verd ei tule ja populatsioon on pikemalt maas. Aga ühel ajal on ta jälle üleval,” nentis ühistu juht.
Post tuletas meelde, et enne sõda oli Eestis põllumajanduslikus kasutuses 2,7 miljonit hektarit maad, esimene metsseapesakond fikseeriti Saaremaal 1938. aastal ja siis elas maal 70% elanikkonnast. Tänapäeval on elanikega vastupidi ja põllumajanduslikus kasutuses maid alla miljoni hektari.

“Me oleme loodusele tagasi andnud hulga maad, mis alguses kasvab võssa, siis saab sellest mets, metsa aga asuvad metsloomad. Eks neid kütitakse mingi piirini ka, aga ühel hetkel ei saa neid enam metsast kätte,” tõdes Post. Ta lisas, et mingi kontrolli hoidmine ulukite üle on kindlasti vajalik ja võimalik, aga olukorras, kus inimesi on maal vähe, on metsloomade arvukuse kasv paratamatu.

Keskkonnaamet on seakatku oludes andnud soovituse viia küttimisega metssigade arvukus ühe isendini jahimaa 1000 hektari kohta. Keskkonnaameti eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männil märkis, et see arv võiks loomulikus olekus, kui katk on möödunud, populatsiooni elujõu tagamiseks siiski pisut suurem olla. Kui palju täpsemalt, oskavad spetsialistid öelda ehk mõne aasta pärast.

“Kindlasti ei tohi see tõusta nii kõrgeks, nagu oli enne katku tulekut. Saaremaal oli ta iseäranis kõrge, sellega võrreldes peaks arvukus olema kolm-neli korda madalam,” ütles Männil.

Kommenteerides mõtet, et Saaremaa praegust hetke kasutades päris seavabaks teha, lausus Männil, et Saaremaad on soovitud ka hundivabaks, aga samamoodi võiks ju siis rääkida näiteks ka hirvevabast Saaremaast.

“Ma ei näe põhjust, miks peaks Saaremaa olema erand ja mingist liigist vaba. Samamoodi ei ole seal ju mingeid liike, mis on mandril, aga neid ei pea sellepärast sinna viima hakkama. Ja need, mis on, võiksid ikka säilida,” nentis ta.

Print Friendly, PDF & Email